oma valuutast loobuda. 32. Krediidiasutuse põhifunktsioonid Krediidiasutuse pohifunktsioonideks on: •• saastude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende investeeringutesse paigutamine, •• krediitide vahendamine, •• maksete vahendamine, •• rahakaibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •• konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 33. Krediidiasutuste tüübid 34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded: • krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega; • aktsiad voivad olla ainult nimelised ja vabalt voorandatavad, uldjuhul •• peale aktsiate voib krediidiasutus valja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist;
Konsolideerimisgrupid (kontsernid) Omandivormi järgi: Aktsiapangad Ühistupangad Riigipangad Munitsipaalpangad Finantsreitingu järgi: Kõrge reitinguga Keskmise reitinguga Madala reitinguga Muude tunnuste järgi (nt bilansimaht, omakapitali maht, põhiteenuste turuosa jne) 3. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt 5 miljonit eurot Krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega Aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üldjuhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta Peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende
suur. lk. 261-263, 266-272, 284-292 20. Krediidiasutuse põhifunktsioonid •säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende inves-teeringutesse paigutamine, •krediitide vahendamine, •maksete vahendamine, •rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 21. Krediidiasutuste tüübid 22. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Krediidiasutusel on tavaettevõttest kõrgem nõue omakapitali miinimumsummale, nt Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sisse-makstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 mln euroga, mis vastab Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2006/48/EÜ. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt rahas sissemakstud summasid. Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva krediidiasutuse nimele Eesti pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
sponsoriteks) Pensionifondide haldajad võivad olla: Võib toimuda tööandja enda bilansis (mujal maailmas, mitte Eestis) Spetsialiseeritud varahaldusfirmad haldavad neid kui avatud tüüpi fonde. Vajavad finantsinspektsiooni litsentsi. Elukindlustusseltside poolt. Eestis eristatakse 2. Samba ehk kohustusliku kogumispensioni fonde ja vabatahtliku pensioni fonde (3 sammas). Nõuded Eestis haldava ettevõtte aktsiakapitalile- Pensionifondivalitseja aktsiakapital peab olema Eestis vähemalt 12 miljonit krooni. Pensionifondivalitseja omakapital peab olema vähemalt 2% tema poolt valitsetavate pensionifondide aktivate turuväärtusest. 3. samba fondi osakuomanikul on õigus nõuda osakute tagasivõtmist (pensioni väljavõtmine), mitte enne kahe aasta möödumist tema poolt nende osakute omandamisest. Osakuomanikul on
Erinevus tuleneb erinevate riikide kontseptsioonidest aktsiakapitali sissemaksmisel. Esimene sõnastus on kasutusel riikides, kus aktsionärilt nõutakse sissemaksete kohest tasumist (sh Eestis), teine aga seal, kus sissemakse tasumiseks kehtestatakse pikem tähtaeg (reeglina mitte üle kolme aasta). Vastukaaluks piiratud vastutusele on aktsiaseltsile seadusega kehtestatud miinimumkapital. Kogu Mandri-Euroopa aktsiaseltsiõigus on üles ehitatud aktsiakapitalile kui kesksele mõistele. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 400 000 krooni. Selline kapitalinõue jõustus 01.09.1999, enne seda kehtis neli korda madalam nõue. Enne ÄS jõustumist oli minimaalseks aktsiakapitaliks vastavalt aktsaiseltsi põhimäärusele 300 krooni. Aktsiakapitali minimaalsuuruse määramisel Eestis on aluseks võetud Euroopa Liidu nõuded. 2. äriühinguõiguse direktiivi art. 6 kohaselt peab aktsiaseltsi miinimumkapitali suuruseks olema vähemalt 25
Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. Äriühing võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eelisõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellised hääleõiguseta aktsiad on eelisaktsiad. Äriühingu pankroti korral tehakse eelisaktsiate omanikele väljamakseid pärast võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite omanikke, ent enne lihtaktsiate omanikke on tavaliselt tema õigus äriühingu aktsiakapitalile, häältele ja dividendidele. 198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Väljamakseid tuleb teha aktsionäridele puhaskasumist. Igale aktsionärile makstakse osa dividendidest vastavalt aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäri peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Aktsiakapitali kaitseks on