2. Õpilasfirma nime valik. Nimeks esitati järgnevad pakkumised: Šokk, Maag, Abakadabra. Arutati erinevate nimede plusse ja miinuseid. Otsus: õpilasfirma nimeks saab Abakadabra. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. Arvutati toote esialgne oma- ja müügihind, vaadati üle õpilasfirma teised võimalikud kulud ja ka tulud, pandi paika õpilasfirma müügieesmärgid ning sellest tulenev arvutati aktsiakapitali suurus. Otsus: õpilasfirma aktsiakapitaliks on 200 eurot ja selles väärtuses müüakse lihtaktsiaid. Aktsionärideks on Ella Kuusk (lihtaktsiad), Mai Kullerkupp (lihtaktsiad), Paula Palm (lihtaktsiad), Anna Oja (lihtaktsiad) ja aktsiakapital jaguneb 50 eurot aktsionäri kohta. Sellest tulenevalt ostetakse JA Eestist neli 20-eurost, neli 5-eurost aktsiablanketti. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. Õpilasfirma ametikohad: tegevjuht, tootmisjuht, müügijuht, turundusjuht, finantsjuht.
lähtumist bilansist, kasumiaruandest ning põgusalt rahavooge uurides. Uurides kahe ettevõtte 2009-2010 aastaaruande näitajaid, sai analüüsitud ja võrreldud neid vertikaal-ja horisontaalanalüüsi abil ning erinevate suhtarvude baasil, vaatamata sellele, et AS Starman on võrreldes AS STV-ga tunduvalt suurem ja tugevam tegija AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR. 2 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS AS STV (tuh.kr) Horisontaalanalüüs Vertikaalanalüüs 31
10. Kuidas saab ettevõte oma kogu riski vähendada kui tema äririsk on kõrge? ● Futuurid – lepitakse kokku konkreetse kauba müügihind mingiks tuleviku hetkeks ning raha makstakse tulevikus. ● Madaldada finantsvõimendust/tegevusvõimendust Finantseerimisotsused 1. Milline erinevus ja sarnasus eksisteerib hübriidfinantseerimise ning omakapitali ja võõrkapitali puhul? Mezzanine – laen, mille omanikul on õigus muuta laen aktsiakapitaliks juhul kui laenu ei maksta tagasi tähtaegselt ja täielikult või aktsia, mis olemuslikul sarnaneb laenule. 2. Mille poolest erineb eelisaktsia lihtaktsiast? Eelisaktsia Iseloomustab: ● dividendimakse on % aktsia nimiväärtusest igal aastal (suuremat dividendi võib maksta), ● kui maksmiseks raha pole, siis järgmisel aastal tuleb tasuda tagantjärele koos intressiga, ● puudub hääleõigus (põhikirjaga võib anda piiratud hääleõiguse),
3. LISAD 38 37 Tehnikagümnaasium Ettevõtte majandustegevuse aruandlus ÜLESANNE 1 Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja seoste kohta Osaühing, kelle põhitegevuseks on teenuse pakkumine erinevatele turismi firmadele, moodustatakse 10. jaanuaril 2005. a. Aktsiakapitaliks on 40 000 krooni, mis on jagatud kahe osaniku vahel võrdselt. Aktsiakapital koosneb põhivara maksumusest, mis notariaalselt on hinnatud ja kinnitatud väärtuses 30 000 krooni. Amortisatsioon aastas on 12%. Notariaalse tõestuse tasu on 948 krooni, mida koheselt maksavad osanikud jaanuari kuus. Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni.
3. LISAD 38 37 Tehnikagümnaasium Ettevõtte majandustegevuse aruandlus ÜLESANNE 1 Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja seoste kohta Osaühing, kelle põhitegevuseks on teenuse pakkumine erinevatele turismi firmadele, moodustatakse 10. jaanuaril 2005. a. Aktsiakapitaliks on 40 000 krooni, mis on jagatud kahe osaniku vahel võrdselt. Aktsiakapital koosneb põhivara maksumusest, mis notariaalselt on hinnatud ja kinnitatud väärtuses 30 000 krooni. Amortisatsioon aastas on 12%. Notariaalse tõestuse tasu on 948 krooni, mida koheselt maksavad osanikud jaanuari kuus. Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni.
3. LISAD 38 37 Tehnikagümnaasium Ettevõtte majandustegevuse aruandlus ÜLESANNE 1 Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja seoste kohta Osaühing, kelle põhitegevuseks on teenuse pakkumine erinevatele turismi firmadele, moodustatakse 10. jaanuaril 2005. a. Aktsiakapitaliks on 40 000 krooni, mis on jagatud kahe osaniku vahel võrdselt. Aktsiakapital koosneb põhivara maksumusest, mis notariaalselt on hinnatud ja kinnitatud väärtuses 30 000 krooni. Amortisatsioon aastas on 12%. Notariaalse tõestuse tasu on 948 krooni, mida koheselt maksavad osanikud jaanuari kuus. Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni.
tasumiseks kehtestatakse pikem tähtaeg (reeglina mitte üle kolme aasta). Vastukaaluks piiratud vastutusele on aktsiaseltsile seadusega kehtestatud miinimumkapital. Kogu Mandri-Euroopa aktsiaseltsiõigus on üles ehitatud aktsiakapitalile kui kesksele mõistele. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 400 000 krooni. Selline kapitalinõue jõustus 01.09.1999, enne seda kehtis neli korda madalam nõue. Enne ÄS jõustumist oli minimaalseks aktsiakapitaliks vastavalt aktsaiseltsi põhimäärusele 300 krooni. Aktsiakapitali minimaalsuuruse määramisel Eestis on aluseks võetud Euroopa Liidu nõuded. 2. äriühinguõiguse direktiivi art. 6 kohaselt peab aktsiaseltsi miinimumkapitali suuruseks olema vähemalt 25.000 eurot (1 euro = 15,6466 krooni , s.o 25.000 eurot = 391165 krooni) ning Eestis on see summa pisut ümardatud ülespoole. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on meil kehtiv aktsiakapitali suuruse nõue madal, nii on paljudes vanades
48 tagatist või oma nõude rahuldamist. Erandina ei ole eelnev teatamine võlausaldajatele ega vastava teate avaldamine nõutav osaühingu või aktsiaseltsi ümberkujundamisel täis- või usaldusühinguks (§ 499). Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks tuleb vastava ühingu mitterahalise sissemakse hindamise korra kohaselt kontrollida, kas varast piisab osaühingu osakapitaliks või aktsiaseltsi aktsiakapitaliks (§ 484). Kui viimase teate avaldamisest on möödas vähemalt kolm kuud, võib esitada avalduse ühinemise registrisse kandmiseks, millele tuleb lisada §-s 485 nimetatud dokumendid. Seaduse §-s 487 on ette nähtud menetlusnormid ümberkujundamise registrisse kandmiseks. Osaühingu Kummipael osanike koosoleku protokoll …………….. (osaühingu ärinimi), registrikood ………………., aadress …………….., osanike koosolek toimus ………………….