Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) v=k*Ca aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb.Teist järku reaktsioon (x + y = 2)aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, C A ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3).Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol).Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega .ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist.
väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2) aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol). Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega. Reaktsiooni mehhanism selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning
lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon (x + y = 2) aA + bB produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x reaktsiooni järk aine A suhtes, y reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). 38. Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand k = A · e-EA/RT ; (k kiiruskonstant, R universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA aktivatsioonienergia kJ/mol). Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega. 39. Reaktsiooni mehhanism selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning tekkivaid vaheühendeid
Esimest järku reaktsioon – (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon väheneb. Teist järku reaktsioon – (x + y = 2) aA + bB → produktid; v = k · CAx · CBy ; ( k – reaktsiooni kiiruskontstant (erikiirus), x – reaktsiooni järk aine A suhtes, y – reaktsiooni järk aine B suhtes, summa x + y on reaktsiooni summaarne järk, CA ja CB – ainete A ja B molaarsed kontsentratsioonid, mol/dm3). 38. Reaktsiooni kiirus sõltub aktivatsioonienergiast. Arrheniuse võrrand – k = A · e-EA/RT ; (k – kiiruskonstant, R – universaalne gaasikonstant 8,314 kJ/k·mol, A – nn sagedusfaktor, mis iseloom molekulide kokkupõrgete sagedust, EA – aktivatsioonienergia kJ/mol). Aktivatsioonienergiat on võimalik vähendada ensüümide ja katalüsaatoritega, kokku puute pinna suurendamisega. 39. Reaktsiooni mehhanism – selgitab järjestikku ning paralleelselt kulgevaid reaktsioone ning tekkivaid vaheühendeid
temperatuurist. ! Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele on seotud peamiselt kiiruskonstandi olenevusega temperatuurist. Laias temperatuuri intervallis väljendab seda olenevust S. Arrheniuse võrrand: Arrheniuse aktiivsete põrgete teooria järgi reageerivad üksteisega põrkudes vaid aktiivsed molekulid, millede põrkumisel toimub elementaarakt. Aktiivsed molekulid - molekulid, mille kineetiline energia on aktivatsioonienergiast suurem. Aktivatsioonienergia on potentsiaalne energia, mis on arvuliselt võrdne selle minimaalse kineetilise energiaga, mida molekulid peavad omama, et toimuks elementaarakt. Reaktsiooni kiiruse kasvu temperatuuri tõstmisel põhjustab aktiivsete molekulite arvu suurenemine. Kui võrrelda omavahel reaktsioone, siis kõige kiiremini kulgeb neist see, mille aktivatsioonienergia on kõige madalam. Olgu meil reaktsioon A + B —> [akt. vaheüh
pH ja temperatuuri mõju aktiivsusele. Ensüümreaktsiooni kiirust (ensüümi aktiivsust) mõjutavad faktorid: · Substraadi kontsentratsioon · Ensüümi regulatsioon · Temperatuur · pH · Puhvrid, soolad etc. Temperatuuri mõju keemilise reaktsiooni kiirusele: · Kiirus kasvab temperatuuri tõustes. · Arrheniuse võrrand Ensümaatiliste reaktsioonide sõltuvus temperatuurist - kiirus sõltub toimuva keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiast ja (teiselt poolt) ensüümi struktuuri koos hoidvate nõrkade vastasmõjude stabiilsusest. Optimum on tavaliselt veidi kõrgem kui ensüümi loodusliku keskkonna tavaline temperatuur. pH mõjutab reaktsiooni kiirust muutes aktiivtsentri aminohappejääkide protonisatsiooniastet. Optimum vastab tavaliselt ensüümi natiivse keskkonna pHle. pH sõltuvus: Multisubstraatsed reaktsioonid korrastatud ja juhuslik ning ping-pong mehhanism.
Näiteks toimub põlemine puhtas hapnikus kiiremini kui õhus. Gaasiliste ainete vahelist reaktsiooni kiirendab rõhu tõstmine, mis sisuliselt on samaväärne kontsentratsiooni suurendamisega. Kui temperatuur tõuseb 10° C võrra, suureneb reaktsiooni kiirus rusikareeglina 2 korda [1]. Reaktsiooni kiiruskonstandi k väärtus ei sõltu ainete kontsentratsioonidest, kuid sõltub temperatuurist ja reaktsiooni aktivatsioonienergiast Ea ning avaldub Arrheniuse võrrandi kaudu. Reaktsiooni kiirust võivad suurendada ka katalüsaatorid. Reaktsiooni kiirust suurendab reageerivate ainete kokkupuutuva pinna suurendamine. See kehtib näiteks heterogeense katalüüsi korral. Aine peenestamine harilikult suurendab reaktsiooni kiirust, sest sellega tema pind suureneb. Ainete segamine enne reaktsiooni suurendab reaktsiooni kiirust. Veel rohkem suurendab kiirust ainete pidev segamine reaktsiooni ajal. See
(A)o=10mM=0,01M t=10min 0,001/2=0,0005 0,0005/2=0,0025 on 1 tunni ja 20 minuti pärast ehk konsentratsioon on 2,5mM 30. . Reaktsiooni A B tasakaalukonstant on 1 ja reaktsiooni C D tasakaalukonstant on 1000. Milline väide on õige? reaktsiooni C D kiiruskonstant on suurem, kui reaktsiooni A B kiiruskonstant 31. Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek? maksimaalse energiaga olekule reaktsiooni teel 32. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant sõltub reaktsiooni aktivatsioonienergiast 33.Katalüsaator alandab keemilise reaktsiooni aktivatsiooni enerigat 34. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri stabiliseerib üleminekuolekut ja muudab reaktsiooni teed 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi arginiin ja asp 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi histidiin ja tsüsteiin 37
c) ei saa öelda, kas suurem on reaktsiooni A B või C D kiiruskonstant 31. Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek? a) lokaalsele energia miinimumile reaktsiooni teel b) maksimaalse energiaga olekule reaktsiooni teel c) lähteainete ja produktide energeetilisele erinevusele 32. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant: a) on seda suurem, mida madalam on reaktsiooni aktivatsioonienergia b) on seda väiksem, mida madalam on reaktsiooni aktivatsioonienergia c) ei sõltu reaktsiooni aktivatsioonienergiast 33. Katalüsaator: a) alandab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat b) suurendab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 34. Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 35
c) ei saa öelda, kas suurem on reaktsiooni A B või C D kiiruskonstant 34. Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek? a) lokaalsele energia miinimumile reaktsiooni teel b) maksimaalse energiaga olekule reaktsiooni teel c) lähteainete ja produktide energeetilisele erinevusele 35. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant: a) on seda suurem, mida madalam on reaktsiooni aktivatsioonienergia b) on seda väiksem, mida madalam on reaktsiooni aktivatsioonienergia c) ei sõltu reaktsiooni aktivatsioonienergiast loengud(powerpoint) "katalüüs", slaid 14??? 36. Katalüsaator: a) alandab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat b) suurendab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 37. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 38
neeldub ja ei ole silmale nii ere. 70. Impulsi muutus võrdub: (jõu ja mõjumise aja kaudu)+ valem.Impulsi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumise aja korrutisega ning toimub jõu suunas. p=mv. 71. Võimsust mõõdetakse: def+ühik. Ajaühikus tehtud töö hulk. W. 72. Elementide füüs ja keem omadused sõltuvad eelkõige: valentskihi ehk väliskihi elektronide arvust. 73. Kuidas sõltub reaktsiooni tasakaal aktivatsioonienergiast? Ei sõltu. küllastunud aururõhk sõltub T*st. (kastepunkt on T, milleni tuleks õhu T alandada, et õhus olev veeaur hakkaks veelduma). 74. Mis on trajektoor? Erinevatel ajahetkedel saadud keha üleskirjutus. 75. Mis on ühist tööl ja soojusel? On energia ülekande viisid. 76. Mille poolest erinevad elastsed põrked mitteelastsetest põrgetest? Elastsel põrkel säilib summarne impulss ja summarne kineetiline energia. Mitteelastsel säilib vaid impluss. 77
34. Millele vastab keemilise reaktsiooni üleminekuolek? a) lokaalsele energia miinimumile reaktsiooni teel b) maksimaalse energiaga olekule reaktsiooni teel c) lähteainete ja produktide energeetilisele erinevusele 35. Keemilise reaktsiooni kiiruskonstant: a) on seda suurem, mida madalam on reaktsiooni aktivatsioonienergia b) on seda väiksem, mida madalam on reaktsiooni aktivatsioonienergia c) ei sõltu reaktsiooni aktivatsioonienergiast loengud(powerpoint) "katalüüs", slaid 14??? 36. Katalüsaator: a) alandab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat b) suurendab keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 37. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed
energia vähenemise suunas. Energeetiline barjäär määrab ära kiiruskonstandi väärtuse. Kui teeme seda madalamaks, läheb kiiruskonstant suuremaks. Ensüümid stabiliseerivad üleminekuolekut! y-teljel E ja x-teljel S ja P. Reaktsiooni teel esinevad teatud mäed ja lohud. Lohkudes on metastabiilne vaheühend - nende energia on kõrge, aga on siiski energia miinimumis. Olemas kogu reaktsiooni aktivatsioonienergia, aga saame rääkida ka vaheühendite moodustumise aktivatsioonienergiast. Mida väiksemad kühmud, seda madalamad on aktivatsioonienergiad ja seda kiiremini reaktsioonid lähevad. Kui aktivatsioonienergiat pole, siis mäge pole ja järelikult kiiruskonstanti pm pole. Aktivatsioonienergia on vahe lähteoleku energia ja maksimaalse energia vahel. AB - üleminekuolek, on lähteainetega termodünaamilises tasakaalus, mida kirjeldab tasakaalukonstant K. G0=-RTlnK see on seos Gibbsi vabaenergia ja tasakaalukonstandi vahel. G=H-TS
annaabi.ee 
