· frantsium Lantanoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 57...71. Nad on nime saanud neist esimese, lantaani järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik lantaaniga. Lantanoide leidub maakoores rohkem kui näiteks kulda, kuid nad ei esine puhtalt ega isegi hästi kättesaadava maagina. Lantanoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane lantanoid luteetsium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos aktinoididega peatabelist allapoole. Aktinoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 89...103. Nad on nime saanud neist esimese, aktiiniumi järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik aktiiniumiga. Aktinoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane aktinoid lavrentsium. Aktinoidid on kõik radioaktiivsed. Nende hulka kuuluvad tuumakütused uraan ja plutoonium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos lantanoididega peatabeli alla.
-Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju neid on? -Esimest kolme perioodi nimetatakse lhikesteks perioodideks. $ Mis on pikk periood? Palju neid on?
Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur Väärisgaasid Heelium Neoon Argoon Radoon Mittemetallid Vesinik Boor Süsinik Lämmastik Lantanoidid Lantaan Tseerium Praseodüüm Neodüüm Aktinoidid Aktiinium Toorium Protaktiinium Uraan Minu ilus töö
kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall).
kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall).
Perioodilisussüsteem s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles.
· väheneb tuuma mõju väliskihi elektronidele on hõlpsam loovutada elektrone kasvab elementide metallilisus. Elemente võib elemente liigitada selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: selemendid (IA, IIA) pelemendid (IIIAVIIIA) delemendid (siirdemetallid Brühmades) felemendid (lantanoidid ja aktinoidid) Nõnda on võimalik elektronvalemist ka üpris palju lisainfot välja lugeda. Näiteks elektronvalemi lõpp ...4s23d104p3 annab kohe informatsiooni, et element asub 4. perioodis, on aga pelement ning asub VA rühmas, kuivõrd väliskihil on 5 elektroni. s ja p elemendid ehk Arühmad · metallide kõrgeim oksüdatsiooniaste võrdne rühmanumbriga, madalaim 0.
endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes suunades väheneb aatomi raadius ja suureneb tuuma mõju väliskihile, kuhu leketrone liidetakse. * Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid (siirdemetallid ja B-rühmades), f-elemendid (lantanoidid ja aktinoidid). Oksüdatsiooniaste * Oksüdatsiooniaste vajalik suurus valemite koostamisel; kirjutatakse sümboli kohale. * s-elementide (I ja II A metallid) maksimaalne o.a võrdub rühma numbriga, minimaalne o.a võrdub nulliga. * Mittemetall H maksimaalne o.a on 1, minimaalne -1 * p-elementide (IIIA-VIIA mittemetallid) maksimaalne o.a võrdu rühma nr. Minimaalne o.a > mitu elektroni saab väliskihti liita, et tekiks oktett (rühma nr. -8). Vahepealne o.a ->
ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist) Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust, oli vaid konstateering. Põhjendus selgus alles seoses aatomi siseehituse tundmaõppimisega. s-elemendid (H, He, leelis ja leelismuldmetallid + Be, Mg tüüpi elemendid) p-elemendid (halogeenid, väärisgaasid jt (va He)), d-elemendid (siirdeelemendid) f-elemendid (lantanoidid, aktinoidid, reasisesed elemendid) Oksüdatsiooniaste = aatomi formaalne laeng ühendis korreleerub hästi perioodilisussüsteemiga. (Tavaliselt ühtib elemendi maksim. oksüdatsiooniaste tema rühma numbriga) Litosfäär (maakoor) - Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad (eriti Na- ja K-kloriid, Na2CO3, Na2SO4, CaSO4 jpt), ehitusmaterjalid (eriti SiO 2, kivimid, savid, lubjakivi CaO), tooraine keemil. sünteesiks (eriti
omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar.
omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar.
omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns 1 ja ns 2 , kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega dalakihid. Kõik delemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IBVIIIB. f elemendid lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides II, naatriumil I). O.a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar.
43. Aatomi elektronkonfiguratsioon näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek. Pauli printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat elektroni. Hunid reegel ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. 44. Perioodilisussüsteem s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. 45. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult
Aatomi elektronkonfiguratsioon – näitab ära elektronide paiknemise aatomis. Põhiolek, ergastatud olek. Pauli printsiip – aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat elektroni. Hunid reegel – ühesugused orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga elektronidega. 44. Perioodilisussüsteem – s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. 45. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia – energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult
Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega I VIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla. Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt vähemalt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
2. Orbitaali energiadiagramm. 3. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse Periood elektronkihtide arv Rühm elektronide arv väliselektronkihis Keemiliste omaduste põhjal metallid, mittemetallid, poolmetallid, leelismetallid, leelismuldmetallid, halogeenid, väärisgaasid, lantanoidid, aktinoidid Elektronkonfiguratsiooni alusel s-, p-, d-, f- blokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. Paremale liikudes aatomi raadius väheneb, sest tuumalaeng kasvab, elektronid paikneva tuumale lähemal. Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv.
tahke XeF6 on iooniline. Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. XeO3 on suure plahvatusenergiaga ebastabiilne ühend. Värvitu kristallaine, lagundab paljusid orgaanilisi aineid (eraldub CO2). 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? Enamasti esinevad d-metallid looduses: lantanoidid ja aktinoidid, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Hõbe, Kuld, Tsink, Kaadmium, Elavhõbe. (Kõik d-elemendid on metallid. d-elemendid on 3.(IIIB) kuni 12.(IIB) rühma elemendid. Neil lisandub elektron eelviimase elektronkihi d-orbitaalile. d- elemente nim. Siirdemetallideks, nende kaudu toimub üleminek tüüpmetallidelt (1. ja 2. Rühma metallidelt) mittemetallidele.
· s-elemendid (v.a heelium, mõnedes tabelites ka vesinik) paiknevad perioodilisussüsteemi esimeses kahes rühmas (1A ja 2A); · p-elemendid paiknevad tabeli 3A...8A (13...18) rühmades; · p-elemente elektronkonfiguratsiooniga ns2 np6 (rühm 8A) nim. väärisgaasideks He, Ne, Ar, ... · d-elemendid paiknevad tabeli keskosas, B-rühmades (3...12 rühmas), neid nimetatakse ka siirdeelementideks või üleminekumetallideks; · Lantanoidid (haruldased muldmetallid, järjenumbritega 58...71) ja aktinoidid (90...103) on f-elemendid ja tuuakse enamasti eraldi välja tabeli alaossa (et 6. ja 7. periood ei venitaks tabelit liiga pikaks); järjenumbrite poolest paiknevad nad 3B ja 4B rühma vahel. Mõned olulised seosed · Välimise kihi peakvantarv (ka kihtide arv üldse) võrdub perioodi numbriga; · Elektronide arv A-rühmade (s- ja p-) elementide väliskihis võrdub rühma numbriga 1A, 2A, jne tähistuses. Keemilise sideme moodustamiseks kasutavad need elemendid enamasti vaid
annaabi.ee 
