2

doc

Metallide füüsikalised ja keemilised omadused

METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...

Keemia → Keemia

159 allalaadimist

2

txt

Perioodilisusseadus ja elemendid

-Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju neid on? -Esimest kolme perioodi nimetatakse lhikesteks perioodideks. $ Mis on pikk periood? Palju neid on?

Varia → Kategoriseerimata

10 allalaadimist

2

pdf

Erinevad metallid

Kooli​ ​nimiGruppNimi Erinevad​ ​metallid ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Berüllium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Magneesium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Alumiinium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Skandium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Titaan ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Vanaadium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Kroom ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Mangaan ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Raud ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Koobalt ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Nikkel ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Vask ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Tsink Metallide​ ​keemilised​ ​omadused Enamik​ ​metalle​ ​on​ ​keemiliselt​ ​aktiivsed.​ ​Eriti​ ​leelismetallid​ ​ja​ ​leelismuldmetallid,​ ​mis kuuluvad​ ​perioodilisustabeli​ ​kahte​ ​vasakpoolsesse​ ​rühma,​ ​Keemilise​ ​inertsuse​ ​tõttu​ ​on omamoodi​ ​erandiks​ ​väärismetallid.​ ​Metallide​ ​keemilist​ ​aktiivsust​ ​väljendab​ ​nn​ ​pingerida, ning​ ​enamik​ ​metalle​ ​tõrjuvad​ ​lahjendatud​ ​hapetest​ ​vesinikku​ ​välja Liik ...

Keemia → Keemia

4 allalaadimist

3

doc

Metallide füüsikalised omadused, metalliline side

kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid ­ nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat).  · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle ­ Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall).

Keemia → Keemia

71 allalaadimist

3

doc

METALLID

kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid ­ nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat).  · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle ­ Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall).

Keemia → Keemia

9 allalaadimist

3

docx

Keemia alused praksi KK

Perioodilisussüsteem ­ s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (väärisgaasid)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil. Aatomi või iooni ionisatsioonienergia ­ energia, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või ioonist. Ionisatsioonienergiad vähenevad koos aatomi (iooni) raadiuse kasvuga. Kasvab perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronafiinsus ­ energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni. Kasvab perioods vasakult paremale ja rühmas alt üles. Elektronegatiivsus ­ näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes. Sõltub ionisatsioonien...

Keemia → Keemia alused

80 allalaadimist

9

doc

Üldine keemia

Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ­ ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...

Keemia → Keemia

84 allalaadimist

16

doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011  Aatomi ehitus * Aatom ­ aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks ­ aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektro...

Keemia → Keemia

51 allalaadimist

10

doc

Üldkeemia kokkuvõte

ning liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (järjenumbrist) Mendelejevi perioodilisusseaduse peamine puudus: ei olnud sügavamat teaduslikku põhjendust, oli vaid konstateering. Põhjendus selgus alles seoses aatomi siseehituse tundmaõppimisega. s-elemendid (H, He, leelis ja leelismuldmetallid + Be, Mg tüüpi elemendid) p-elemendid (halogeenid, väärisgaasid jt (va He)), d-elemendid (siirdeelemendid) f-elemendid (lantanoidid, aktinoidid, reasisesed elemendid) Oksüdatsiooniaste = aatomi formaalne laeng ühendis korreleerub hästi perioodilisussüsteemiga. (Tavaliselt ühtib elemendi maksim. oksüdatsiooniaste tema rühma numbriga) Litosfäär (maakoor) - Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad (eriti Na- ja K-kloriid, Na2CO3, Na2SO4, CaSO4 jpt), ehitusmaterjalid (eriti SiO 2, kivimid, savid, lubjakivi  CaO), tooraine keemil. sünteesiks (eriti

Keemia → Keemia

4 allalaadimist

17

pdf

Keemia põhiteadmised

omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s ­ elemendid ­ vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p ­ elemendid ­ IIIA ­ VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d ­ elemendid ­ aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f ­ elemendid ­ lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste ­ suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides ­II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side ­ kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar.

Keemia → Keemia

45 allalaadimist

17

pdf

Keemia põhiteadmised

omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s ­ elemendid ­ vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p ­ elemendid ­ IIIA ­ VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d ­ elemendid ­ aatomites täituvad elektronidega d-alakihid. Kõik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IB-VIIIB. f ­ elemendid ­ lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste ­ suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides ­II, naatriumil I). O.-a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side ­ kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar.

Keemia → Keemia

23 allalaadimist

17

pdf

Kokkuvõte keemiast

omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s ­ elemendid ­ vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns 1 ja ns 2 , kus n tähistab perioodi numbrit). p ­ elemendid ­ IIIA ­ VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d ­ elemendid ­ aatomites täituvad elektronidega dalakihid. Kõik delemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rühmad IBVIIIB. f ­ elemendid ­ lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega täituvad 4f ja 5f alakihid. Oksüdatsiooniaste ­ suurus, mille muutumine keemilisel reaktsioonil näitab elemendi oksüdeerumist või redutseerumist. Oksüdatsiooniastet tähistatakse roomanumbritega (vesinikul on I, hapnikul oksiidides ­II, naatriumil I). O.a. iseloomustab elementide keemilisi omadusi. Keemiline side ­ kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või ioone kristalliks. Keemiline side on ühine elektronpaar.

Keemia → rekursiooni- ja...

34 allalaadimist

11

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element ­ teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom ­ koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul ­ koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon ­ koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass ­ aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass ­ molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass ­ keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ­ ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ­ ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine ­ keemiline aine,...

Keemia → Keemia alused ii

181 allalaadimist

22

doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine,...

Keemia → Keemia

10 allalaadimist

15

doc

Keemia eksami kordamisküsimused

Süsteemi kujutamiseks on palju viise. Enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi. Rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B-rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega I­ VIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla. Iga keemilise elemendi lahtris on tavaliselt vähemalt elemendi tähis, aatomnumber ja aatommass, aga sinna võidakse märkida ka nimetus, elektronegatiivsus, väliselektronkihi konfiguratsioon jms. Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Keemia → Keemia

36 allalaadimist

26

odt

Keemia kordamine

2. Orbitaali energiadiagramm. 3. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse Periood ­ elektronkihtide arv Rühm ­ elektronide arv väliselektronkihis Keemiliste omaduste põhjal ­ metallid, mittemetallid, poolmetallid, leelismetallid, leelismuldmetallid, halogeenid, väärisgaasid, lantanoidid, aktinoidid Elektronkonfiguratsiooni alusel ­ s-, p-, d-, f- blokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. Paremale liikudes aatomi raadius väheneb, sest tuumalaeng kasvab, elektronid paikneva tuumale lähemal. Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv.

Keemia → Keemia

36 allalaadimist

29

doc

Keemia aluste KT3

tahke XeF6 on iooniline. Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. XeO3 on suure plahvatusenergiaga ebastabiilne ühend. Värvitu kristallaine, lagundab paljusid orgaanilisi aineid (eraldub CO2). 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks? Enamasti esinevad d-metallid looduses: lantanoidid ja aktinoidid, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Hõbe, Kuld, Tsink, Kaadmium, Elavhõbe. (Kõik d-elemendid on metallid. d-elemendid on 3.(IIIB) kuni 12.(IIB) rühma elemendid. Neil lisandub elektron eelviimase elektronkihi d-orbitaalile. d- elemente nim. Siirdemetallideks, nende kaudu toimub üleminek tüüpmetallidelt (1. ja 2. Rühma metallidelt) mittemetallidele.

Keemia → Keemia alused

41 allalaadimist

90

docx

Keemia alused konspekt

· s-elemendid (v.a heelium, mõnedes tabelites ka vesinik) paiknevad perioodilisussüsteemi esimeses kahes rühmas (1A ja 2A); · p-elemendid paiknevad tabeli 3A...8A (13...18) rühmades; · p-elemente elektronkonfiguratsiooniga ns2 np6 (rühm 8A) nim. väärisgaasideks­ He, Ne, Ar, ... · d-elemendid paiknevad tabeli keskosas, B-rühmades (3...12 rühmas), neid nimetatakse ka siirdeelementideks või üleminekumetallideks; · Lantanoidid (haruldased muldmetallid, järjenumbritega 58...71) ja aktinoidid (90...103) on f-elemendid ja tuuakse enamasti eraldi välja tabeli alaossa (et 6. ja 7. periood ei venitaks tabelit liiga pikaks); järjenumbrite poolest paiknevad nad 3B ja 4B rühma vahel. Mõned olulised seosed · Välimise kihi peakvantarv (ka kihtide arv üldse) võrdub perioodi numbriga; · Elektronide arv A-rühmade (s- ja p-) elementide väliskihis võrdub rühma numbriga 1A, 2A, jne tähistuses. Keemilise sideme moodustamiseks kasutavad need elemendid enamasti vaid

Keemia → Orgaaniline keemia ii

182 allalaadimist