Etioopia Referaat Marjanne Mändmets 11 E Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus..............................................................................................3 Aksumi kultuuri eripära..............................................................................4 Etioopa kultuur..........................................................................................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................7 Sissejuhatus
esivanemad. I aastatuhandel eKr toimus Lõuna-Araabiast Saaba kuningriigialadelt pärit semiidi hõimude immigratsioon, mis tõi Etiooopiasse isalmimeelse araabia kultuuri elemente keel, kiri, ehituskunst jm. Legendi järgi põlvnes Etioopia valitsejadünastia kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I, kes oli võimul 1930- 1974, pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Aksumi kultuur Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest kujunes 1.-2. sajandil pKr mõjuvõimas Aksumi riik.täna soodsale asendile hakkas Aksum mängima tähtsat rolli Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses ning selletõttu muutus ka ta avatuks eri kultuuride mõjudele. Arhitektuur/Keraamika/Muud esemed: · Ehituskunsti õjutasid araabia, süüria ning india arhitektuur · Iseloomulikud monoliitsed kivisteelid (ülalt ahenevad neljakandilised reljeefidega
Etioopia. Etioopia on riik Aafrika idaosas. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Põhja-Etioopia territooriumil kujunes suur orjanduslik Aksumi riik. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. Peale 1468. aastat hakkas keisrivõim nõrgenema. Kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama. Keisri tiitel muutus kõigest formaalsuseks. Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi
kogutakse sellest riigist. Etioopia on kodumaaks ka kohvipuule, mis praegu kasvab metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemenis. Etioopia impordib naftat ja naftasaadusi, kangast, autosid, metallic, toiduaineid, keemiatooteid ja kautsukit. Ekspordib kohvi, köögivilja, toor- ja park nahka ning õliseemneid. Ajalugu Enam kui kahe tuhande aasta eest rajasid Araabiast tulnud semiidi hõimud praegusesse Etioopiasse Aksumi kuningriigi. Kaubanduslike suhete kaudu Vahemeremaadega võttis Aksum vastu ristiusu. Riigil tuli vastu seista hulgale sissetungikatsetele, sealhulgas muhameedlaste korduvatele rünnakutele. 10. sajandist peale on see riik tuntud ka Abessiinia nime all. Pärast Portugali tagasitõrjumist 16. sajandil vältis riik Euroopa mõjusid, üksnes aastail 1935-1941 tuli tal alluda Itaalia kolonisatsioonile. Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik Aksumi riik. 13
väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse keeles on see läinud koguni linna enese nime osaks, Aix-la-Chapelle), mis omal ajal kuulus Karl Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal 496 ristiti frankide kuningas Chlodovech
Egiptuse hieroglüüfkiri, alates 4 sajandist eKr tuleb araabia mõjude kaudu käibele foiniikia alfabeetkiri (nn Meroe kiri), mida kirjutati kohalikus keeles (seda tänapäeval ei osata tõlkida). Üldine tendents oli see, et riigi kese nihkus pidevalt Vahemerest eemale, ajaliselt on Meroe hiilgeaeg samal ajal Ptolemaioste Egiptusega. Aksum Umbes esimese aastatuhande alguse (pKr) paiku alates tõusis esile Punase mere kaldal olev Aksum, mille peamised mõjud tulid Jeemenist (Aksumi rannikul elas juba varem hulk araabia kaupmehi). Kui Aksum hakkas tugevnema, siis ta lõikas ära Meroe sideme Punase merega ning see tõi kaasa Meroe taandumise. Aksumi hiilgeaeg on u 1.-7. sajand pKr. Aksumis räägiti lisaks kohalikule keelele üht semiidi keeltest, geetsi keelt, mida kirjutati foiniikia tähestikust põlvneva alfabeedi abil. Kohalik ülikkond oli tihedates sidemetes araabia kaupmeestega ning vahendas neile kaupu sisemaalt (lõhnaained ja elevandiluu)
kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja
annaabi.ee 
