*väga suur rõhk tämbril ja värvidel muusikas *vene keele intonatsioon muusikas. Sobitas kokku muusika ja vene keele . Meloodia jälgib teksti loomulikku rütmi. *Mõjutatud 1) vene rahvamuusikast 2) kirikumuusikas- st.palju koore ooperites 3. Laululooming Kirj üle 70 soololaulu klaveriga. Paljude tekstid enda kirjutatud. *Eeskujuks võtab Mussorgski Dargomõzski vokaalmuusika. Teiselt poolt on talle eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline *Unisoonis liikumised, puuduvad võtmemärgid, suurendatud/vähendatud intervallid. "Surma laulud ja tantsud" - läbivaks tegelaseks Surm, kes siis kas laulab või tantsib surevale inimesele. I osas: Surm laulab haigele lapsele hällilaulu. Unisoonis liikumine, võtmemärgid puuduvad.Ema ehmatus, Surm koputab uksele. Muutub faktuur. II osas: laulab akna taga serenaadi neiule. Voolav liikumine III osas: tantsib talupojaga trepakki. Trepaki rütm, Dies irae motiiv IV osas: mängib väejuhti
Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen taevast ülevalt (lauldakse jõuluajal)
saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus oli duuris, siis oli meloodia rõõmus. Harmoonia oli väga akordiline. Mängiti kiirelt. Esitus oli tänu sellele väga värvikas. Sisaldas täisfunktsionaalset dzakonnat, mis oli fuugalik ning vabas vormis teos. Taktimõõt oli kolm kahendikku. Jätkati reformatsioonipäeva introitusega, mida esitati poollugedes vene keeles. Esines eeslaulja koos kooriga, esitati ilma muusikalise saateta. Lauldi usulise sisuga laulu. Peale seda mängiti Johann Sebastian Bachi koraalitöötlust ,,Meie Isa". Kõlas madal meeshääl ning teised lauljad ümisesid
Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased o Lüürilised o Kiiretempolised o Nimetus sansoon o Itaalia o Jagunes kaheks suunaks
kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3 Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja Thomas Tallis, kes omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi ja andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae". 16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid 1. prantsuse shansoon - algselt lihtne karjuselaul, hiljem väljakirjutatud motetitaoline 4-häälne laul 2. itaalia villanella - rõhutatult lihtne, sageli 3-häälne 3. madalmaades madrigal - lihvitud heliloojate laulud. tõsised armastuslaulud,
Internatsionaalse helikeele alused: Prantsuse 14. saj. ratsionaalne kompositsioonitehnika Itaalia 14. saj. muusika meloodilisus, pehmus, meelelisus Inglise muusika kooskõlad 3, 6 hakkab välja kujunema Euroopa muusika tüüpiline kõlamaailm, mazoor ja minoor kirikulaadide asemel. Madalmaade KK muusika üldiseloomustus: polüfoonia, imitatsiooniline polüfoonia (s.h kirjutatakse palju kaanoneid) homofoonia (akordiline, meloodia ülemises hääles) zanrid: missa, motett, chanson vaimulik muusika (missa, motett) on koorile chansonid jt. ilmalikud laulud on ansamblile s.o ülimalt heakõlaline muusika kujuneb välja tüüpiline koorifaktuur (lisandub bassihääl ja register, 4häälsus) linnade katedraalides suured koorid koorimuusika algus komponeerimine lähtub endiselt tenorist, kus kasutatakse varem olemas olevat
(1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal rahvuslikum madrigal Itaalia madrigali eeskujul
Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal Itaalia madrigali eeskujul rahvuslikum madrigal
karjääri tegemiseks. Kuna ideed olid nii olulised, oli tähtis koorilaulude tekst ja sõnum ning hariv eesmärk vahel tähtsamgi kui muusika kvaliteet. Siit tekkis heliloojatele suur probleem: koorilaul pidi olema jõukohane asjaarmastajale, aga väljendama ka kõrgeid ideid. Niisiis jõuti ,,õilsa lihtsuseni", mis 19. sajandi koorimuusikat peamiselt iseloomustab: tundeline, meeldejääv meloodia, akordiline faktuur, eeskujuks 4-häälne koraaliseade. (Kehvade heliloojate käes võis ,,õilis lihtsus" muutuda peagi kitsiks.) See on ka üks põhjusi, miks minevikumuusikast võeti eeskuju rohkem Händelist ja mitte Bachist, ehkki valitses Bachi-vaimustus. Niisiis on 19. sajandi koorimuusikal pigem sotsiaalajalooline ja kultuurilooline tähtsus ning vähemal määral esteetiline. Me ei peagi otsima lihtsast koorilaulust kõrget kunstiteost, vaid vaatlema teda oma aja ühiskondlikus ja ideelises (tekst
mitmekoorimuusika, kus lõpuks polnud haruldased isegi 12, 16 ja 20-häälsed kompositsioonid, armastati kajaefekti, kasutati mitmeid pille. A. Gabrieli-Markuse kiriku organist ja helilooja. G. Gabrieli-Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja. Inglise kirikumuusika-16.saj I poole silmapaistev helilooja oli John Taverner. Sajandi keskel viidi sisse uus liturgia. Omapärane anglikaani kirikumuusika hakkas juurduma Elisabeth I valitsuse all, seda iseloomustavad lihtne akordiline stiil, mille keskpunktiks inglisekeelne tekst. Anglikaani kirikumuusika 2 põhilist vormi on service(kindlad osad)ja anthem(vastab ladina motetile) Full anthem-tervikune polüfoonilises stiilis kooriteos ja verse anthem-loodud ühele või mitmele soolohäälele ja sellele lisatakse lühikesed koorilõigud. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil 16.sajandil trükiti kunstmuusikat väga palju ning seda võidi a. kõiki hääli laulda b
annaabi.ee 
