meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega
läänetorniga (alaosa 4-, ülaosa 8-kandiline). Pikihoone lööve katavad neljale ümarpiilarile ja trapetsikujulistele püramiidjatele konsoolidele toetuvad ristvõlvid. Erakordselt paksud (läänesein 3,3 m) müürid ja laskepilud tornijalas osutavad, et ehitis rajati kindluskirikuna. 1873. a toimunud remondi käigus rajati katusest vaid 10 meetrit kõrgemale küündinud puittorni asemele kivitorn, mille kogupikkus on 61,4 meetrit. Lammutati kiriku lõunaukse ees olnud sandikoda, aknaavasid laiendati allapooled, samuti raiuti tunduvalt suuremaks kooriruumi ja pikihoone vaheline võidukaar, kantsli kohale paigaldati kõlaräästas. (P. Eberhard "Mõned teated Wäike-Maarja kirikust ja kihelkonnast" Viru Praostkonna Jõulu-Leht 1926). Altariruumi põhjaseinas on suur paekivist hauaplaat 17. sajandist. 1902. a laskis Vao mõisa üks vanapreili von Rennenkampff kunstnik Ernst Friedrich von Liphartil (1847-1932) maalida uue altarimaali, mis kujutab õnnistavat Kristust
vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas oli kahelööviline refektoorium ja majandusruumid. Dormitoorium asus ilmselt idatiiva peakorrusel. Hoovi idaküljel on säilinud kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille
Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3...4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. 15 Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: · seinte kõrguse järsk muutus · seinte laiuse järsk muutus · vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal · pikkade kandvate seinte ristumiskohtades · seinte ühenduskohad postide ja pilastritega · ühel või mõlemal pool kõiki ukse- ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada silllusel liikuda. Kõik avad müüritises on potensiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuukide asukohad (Joonis):
Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ehk palgasõdurid. Edasi vallutati ja taasvallutati linnust eri võimude ja jõudude poolt korduvalt, kuni 17. sajandini, kus linnus kaotas sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimekirjast. Vürst G. Orlovi ajal 1771-1783 aastatel sai linnus muuhulgas rokokoo stiilis interjööri. Pärast 1840. aasta tulekahju taastati linnus neogooti stiilis, muuhulgas muudeti tornide katusekonstruktsioone ja tõenäoliselt ka aknaavasid. 1905.a. tulekahjus rekonstrueeriti linnus uuesti, eriti tugevasti kannatada saanud 5 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 6 interjööre ei suudetud taastada. Koluvere mõisal koos linnusega on tänapäevani olnud aja jooksul erinevaid rakendusi. Alates 2005
Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga. Puitsõrestikhoonetes kasutatakse kuivade ruumide korterisisesteks vaheseinteks kipsplaadiga vooderdatud ja mineraalvillaga täidetud puitsõrestikke, milles puitpostide ristlõikeks on 5×7 cm, sammuks 60 cm, või seinu, kus puitsõrestik on asendatud metallkarkassiga. Ümber vaheseinte
Selleks, et hiina aedu mõista, tuleb neid läbida, mitte vaadata paleeaknast, nagu see oli mõeldud barokkaedades. Hiina aedades pole ka Euroopa aedade hierarhilist ülesehitust, vaid kõik aiaosad on omavahel võrdsed ja seotud. Samuti oli tähtis terviklik aia suhe hoonetega, mida märgib väljend yian-qui. Seetõttu peegeldavad hoone interjöörid ümbritsevat ning aedadest peab avanema piisav vaade hoonetele. Kahe eluruumi kokkusulamisele aitasid kaasa ukse- ja aknaavasid katvad kunstiliselt ja keerukate mustritega kujundatud sõrestikud. Elamu ja aiaarhitektuuri vahel oli suur kontrast - majad olid reeglina rangelt geomeetrilised, kandiliste avadega, mis vastandus aia orgaanilistele vormidele. Hiina kosmoloogias tähendas ruut maad ja inimkonna sotsiaalset korraldust, ring aga taevast, ning nende kahe elemendi vahel asus hiina aed. Sarnast arhitektuuri ja maastiku suhet võib leida jaapani aedades. Euroopasse tuleb selline suhtumine alles 20
annaabi.ee 
