Valgejänes on Põhja-Euroopa kõige põlisem, kuid mitte kõige levinum jäneslane. Valgejänes on levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest kuni Kasahstani, Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Põhja-Ameerikas elab ta põhja pool 50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org) 3 PALJUNEMINE Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agressiivseteks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda.
Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala.Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) NATURALISATSIOON Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt . Eestis on näiteks
Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon on seega organismi kohanemine uue elukoha kliimatingimustega, võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas või elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat. Uutele tingimustele vastupidavamate ökotüüpide eelissäilimine loodusliku valiku toimel põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda. Kui introduktsiooni tingimused on sarnased või peaaegu sarnased tingimustega liigi kodumaal, siis nimetatakse liigi üleviimist naturaliseerimiseks. Seega nimetatakse naturalisatsiooniks ühelt poolt liigi introdutseerimist tema areaaliga analoogsetesse klimaatilistesse © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 5
tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Naturalisatsioon võõrliikide aklimatsiooni kõrgeim aste. Naturaliseerunud liikidel pole ebasoodsate aegade üleelamiseks, elutsükli läbimiseks ega populatsiooni uuenemiseks uues olustikus vaja inimese abi. Eestisse sissetoodud liikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad üle elada talve (karpkala, ondatra, punane leeder, ameerika naarits). Netoproduktsioon (ökoloogilise süsteemi) puhastoodang, mingis ajavahemikus assimileeritud energiakoguse ja sama ajaga kulutatud (respireeritud) energiakoguse vahe või sellele vastav biomassi muut. Neutralism 1. evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke
Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon on seega organismi kohanemine uue elukoha kliimatingimustega, võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas või elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat. Uutele tingimustele vastupidavamate ökotüüpide eelissäilimine loodusliku valiku toimel põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda. Kui introduktsiooni tingimused on sarnased või peaaegu sarnased tingimustega liigi kodumaal, siis nimetatakse liigi üleviimist naturaliseerimiseks. Seega nimetatakse naturalisatsiooniks ühelt poolt liigi introdutseerimist tema areaaliga analoogsetesse klimaatilistesse tingimustesse, teisalt nimetatakse naturalisatsiooniks ka võõrliikide aklimatisatsiooni kõrgeimat astet. 76
b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. 11) naturalisatsioon võõrliikide aklimatsiooni kõrgeim aste. Naturaliseerunud liikidel pole ebasoodsate aegade üleelamiseks, elutsükli läbimiseks ega populatsiooni uuenemiseks uues olustikus vaja inimese abi. Eestisse sissetoodud liikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad üle elada talve (karpkala, ondatra, punane leeder, ameerika naarits). 12) tööstusmelanism loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega: tööstuse ja linnade õhusaaste mõjul suureneb tumeda värvusega isendite hulk populatsioonis normaalsete heledate vormide arvel. Esimesed tähelepanekud ilmsest tööstuse põhjustatud liblikate melanismist pärinevad 19. sajandi keskpaigast
nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletung. 117. Aklimatisatsioon, naturalisatsioon. Olulisemate limiteerivate tingimuste iseloomustus (temperatuur, niiskus, valgus) Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala. Näiteks: Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) Naturalisatsioon- Liigi viimisel sarnastesse tingimustesse loodusliku areaaliga võib ta seal täielikult kohaneda ja anda ka vabalt looduslikku uuendust. Sellist liiki nimetatakse naturaliseerunuks. Naturaliseerunud liigid võivad vahel ka metsistuda ja kasvada iseseisvalt.
annaabi.ee 
