Käed Mõiste all käed me peame silmas inimestele igapäevases elus väga vajalikke ning asendamatuid elundeid. Käsi vajame me peaaegu kõikjal, välja arvarud mõtlemisel. Nende puudumisel oleks inimkonna tegevusvabadus paljuski piiratud. Käte abil on inimene paljugi suuteline midagi korda saata. Arstidel on käed asendamatuteks tema töö juures. Käed aga sõltuvad inimestest, nende ajutegevusest, sest teadagi juhib nende tööd peaaju. Et käsi mitmekülgselt ning enda ja teiste jaoks kasulikult rakendada, peab inimene või ükskõik kes ta ka ei oleks õppima, et ta oskaks neid oskuslikult rakendada. Kirurgi käed peavad kindlad ja usaldusväärsed olema, sest et eluliselt ohtlikul haige opereerimisel ei tohi need vääratada ega eksida. Eriti hoolikat ja täpset tegutsemist nõuab ajuoperatsioon, kui seal midagi viltu läheb, võib see patsiendile saatuslikuks saada, ta
Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.)
organisatsioonipsühholoogia; reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia); eripsühholoogia-füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimeste psühholoogia; spordipsühholoogia. 7. Psüühika- psühholoogia keskne mõiste- hingeline, vaimne. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa -aju- tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika sõltuvust ajutegevusest näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid,
AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Psüühikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey)
justkui toiming ka); keelesüsteem orientiirid maailmapildi kujunemisel, mentaalsed ,,tööriistad". Keelesüsteem annab meile vaimsed/mentaalsed tööriistad. Suhtlemispsühholoogia, - et mis vahendeid kasuatda vastavalt suhtelmissituatsioonides. Suheldakse inimest nägemata. ET kuidas ta täpselt mõjutab pedagoogikat ja lapsi, et see hakab selguma varsti. Arengupsühholoogia Kõne areng >-- kognitiivsete protsesside ja isiksuse areng. Neuropsühholoogia kuidas ajutegevusest ajupiirkonada kaupa sõtlbu lapse ja hiljem tsk tegevus (sh kõne) (VAATA ÜLE JÄRJEKORD SLAIDILT, sest mul praegu veits sassis) Märgid vaimse tegevuse tööriistad Semiootika Märgid on asenadajad millegi jaoks. On lihtsamaid ja keerulisemaid (nt numbrid, võrrandid, kaardid, geograafilised/ajaookaardid, pildid). Märgil alati 2 külge: tajumine/ära tundmine ning tähendus! Meie vaimses tegevuses märk asendab midagi. Just vaimses tegevuses
Kuioletada, et sedasaabtehaainultkõrgemolend, siisvõibtalolla sedamugavtehainimestekaudu. .Eiole mingitpõhjustarvata, et inimenepoleksmasin. Kuioletada, et inimenekasutabekstrasensitiivseidvõimeidjatedajuhibkõrgemolend, siismikseivõikska ränistmasinkasutadaekstrasensitiivseidvõimeidjamikseivõikstedasamutijuhtidakõrgemolend? ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Teadvuse küsimused .Teadvus on väga pinnaline. Inimene ei ole teadlik rõhuvast enamusest oma ajutegevusest, mõtlemise printsiipidest jne jne. Isegi maletaja ei oska adekvaatselt selgitada, miks on üks käik parem ja kuidas ta käike valib. .Teadvus on tihedalt seotud mälu ehitusega. .Loomadel ja vastsündinutel ei ole teadvust inimese mõttes. .On olemas lõhestunud isiksusega inimesi, kellel on mitu sõltumatut teadvust. .Mõistust võib ehk vaadata kui riiki, kus sees palju mehhanisme ja tegutsejaid, ning mille presidendiks ehk esindajaks on teadvus, mida
sajandi teisel poolel. Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nähtused on sõltumatud ajutegevusest, käivad kooskõlas. John Locke- teadmiste meelelise päritolu idee- vastsündinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi õpetus, kus psüühikat käsitleti aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Suur viisik (big five) - Isiksuse omaduste Suur Viisik Väga mitmete isiksuseküsimustike faktoranalüüsil on esile tulnud viis faktorit, mida võib pidada isiksuse põhidimensioonideks
annaabi.ee 
