funktsioonid. Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel. ioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale. Kuna kõige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma ajusurmaga. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja lihaskangestu Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. Seetõttu on esimesed 5 minutit kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast
elustamine on puudulik , siis tekib kestev vegetatiivne seisund, millest ei tule mitte iialgi välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon, liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane. 3. Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud
kopsuturse krambid Kliiniline surm: · puudub hingamine, teadvus, südametöö · kõik rakud on säilitanud eluvõime · kestab 5-6 min, erandolukorras kauem (uppumine, mahajahtumine) · kliinilisest surmast võib elustada. Elustamine võib olla jääknähtudega või nähtudeta. Bioloogiline surm: · pöördumatu võrdsustatakse totaalse ajusurmaga (pole bioelektrilist aktiivsust) Kuidas bioloogilist surma tavatingimustes tuvastada? · keha jahtumine · lihaskangestus · vere ümberpaiknemine kehas · keha lagunemine (algab seedekulglas) 38 VIIRUSED Pole elusorganismid. Miks? 3. Puudub rakuline ehitus. 4
kliiniline surm- puudub teadvus, hingamine, südametöö, aga rakud ja koed on veel eluvõimelised (erinevad koed on erineva tundlikusega, kõige tundlikumad on ajukoore rakud), klliniline surm kestab 4-5 mini, mis võib lüheneda või pikeneda. Kliinilisest surmast inimene ise välja ei tule, on vaja elustamist ehk reanimatsiooni. Olukorras, kus elustamine jääb hiljaks ja inimene jääb VEGETATIIVSESSE seisu. III Bioloogiline surm- meditsiinis =bioloogiline surm ajusurmaga. 48 Tavaliselt diagnoositakse surm mitmete tunnuste kokkulangemisel pupillide refleksi puudumine, keha jahtumine jms. Surmajärgsed muutused: limaskestade kuivamine- vesi aurub ära, koolnulaikude teke- vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul, lihaskangestus- tekib tänu piimhappele, lihastes olev glükogeen muutub glükoosiks ja glükoos piimhappeks, mingi hetk piimhape laguneb ja läheb korda
Ainult ajulainete sagedused võivad erinevate ajuseisundite jooksul ( näiteks narkoos, uni, sügavuni jne ) muutuda, kuid mitte kunagi lakata. Kliinilises surmas on lakanud aju üldine aktiivsus, kuna enamasti aju ei saa siis enam verd. Sellisel juhul esineb aktiivsus ( ehk neuronite laenglemine ) ainult väga väga lokaalsetes ajupiirkondades. Kui on lakanud aju kogu aktiivsus ( isegi lokaalsed ajupiirkonnad ), siis on tegemist ajusurmaga ( ehk inimese bioloogilise surmaga ). SLK-nähtused esinevad inimese kliinilise surma ajal, mille korral on ajutiselt seiskunud inimese süda. Süda on vajalik ajule vere pumpamiseks, mille kaudu saab aju hapnikku. See on aju peamine energiaallikas. Ajus olevate neuronite laenglemine ehk aktiivsus on enamasti seotud verevarustuse suurenemise ja ( glükoosi ) ainevahetuse kiirenemisega, kuid mitte alati. Kui aju ei saa enam verd, siis selle elutegevus lakkab olemast
Siin on ära toodud kaks põhimõtteliselt erinevat implanteerimisviisi. Ajuvatsakestest kägiveeni (v. jugularis’e) ja parema südamekoja juurde: seda võidakse parema jugulaarveeni TVK-ga vigastada või see lausa hävitada. Selle tulemuseks võib olla, et sisemine vedeliku ärajuhtimine enam ei tööta ja patsiendi teadvusseisund sekundaarselt halveneb. Niisugusel juhul varitseb aju pitsumise oht sellele järgneva ajusurmaga. Vajalikud on regulaarsed peaaju kompuutertomograafilised (CT) kontrollid. Ventrikuloperitoneaalne vedeliku ärajuhtimine: toimimisviisi ohustab peritoniit või kõhusisese rõhu suurenemine. Šuntsüsteemide ette on tavaliselt lülitatud šundiventiil, mis kontrollib määratletud rõhuga drenaažiava läbiva vedelikukoguse hulka. Ventiilidel võib olla fikseeritud või reguleeritav avanemisrõhk. Reguleeritavaid ventiile võib seadistada magnetitega (regulatsiooni ajab segamini
annaabi.ee 
