Spetsiifiliste õpiraskuste definitsioonid Õpiraskused on ajutalitluse või ajustruktuuri neurobioloogilised kõrvalekalded, mis seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega ning mis avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutusoskuste valdkonnas (Kõrgesaar 2002). Mamen (2007) lähtub õpiraskuste selgituses pedagoogilisest vaatenurgast, rõhutades, et õpiraskus on konkreetse psühholoogilise protsessi, mis on tulemuslik õppimise aluseks,
olge kindlameelsem 4 Terve keha-terve vaim. Armin Rossmeier lk5-6 Puhkuse erinevus vanurite ja noorukitel NOORUKID Muidugi on koduspuhkamisel teiste puhkamis kohtade ees arvukalt eeliseid. Kuid erinevus puhkusega on ka vanuritel ja noorukitel. Noorukid ei hooli eriti puhkamisest. Kurb on see tõsiasi, et hiljem vanaduses löövad välja sümptomid. Samas kindlasti võivad nad puhkama õppida. Uuringutega on tõestatud, et noorukid mitte ainult ei taastu, vaid ka ehitavad ja loovad uusi ajustruktuuri osi. See on tegelikult suur töö. Sellepärast ongi noortel vajalik puhata. Kahjuks ei taha noored aga endale ja oma aju puhkamisele eriti aega võtta. Sellest tulenevadki noortel teised sümptomid: Teismelised tukuvad rohkem esimestes tundides, kehvemad hinded, rohkem ülekaalulisi noorukeid, uimased ja väsinud noorukid. EAKAD Eekatel, vastupidiselt noortele, pole puhkamise vastu midagi. Nad teavad, et vajavad seda. Nad tunnevad seda nö. oma kontides
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2
sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas. * Väärkoheldud lapsel võivad välja kujuneda käitumishäired, tema psüühiline ja emotsionaalne heaolu on saanud kahjustada, mis omakorda soodustavad krooniliste haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde, valu või stressi tagajärjel on lapsel kõrge kortisooli tase, mis kahjustab lapse ajus tekkivaid sünapse, limbilist süsteemi; hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised ained kujundavad ajustruktuuri, soodustades hüperaktiivsust, ärevust või agressiivsust. Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, mis võib olla selgitus, kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja. Samuti võivad lapseeas kogetud vaesuse ja väärkohtlemise
küllastustunnet kontrollib samast struktuurist pärinev leptiin veres. VMH kahjustused hävitavad leptiiniretseptoreid, mis vastutavad söömise kontrolli eest · Hüperinsulineemia vähendab leptiiniretseptorite tundlikkust, mis viib liigsöömisele & rasvumisele. Praeguseks on leitud muteerumisvõimeline nn rasvumisgeen ehk leptiinigeen · Lateraalse hüpotalamuse (LH) kahjustused on tekitanud eelmistele vastupidiseid mõjusid. Nii võib teatud mööndustega oletada, et need kaks ajustruktuuri võivad rasvumise & teiste söömishäiretega seotud olla Rasvumise hüpoteesid · Keesey & Powley (1975) lõid kaalu seadistuspunkti teooria, mille kohaselt meie kaalu reguleerib hüpotalamus. Kõrge seadistuspunktiga isik tunneb dieedi korral tugevat nälga ning suutmata seda taluda, loobub dieedist. Kaalu kaotus on võimalik ainult lakkamatu dieediga · Yo- yo efekt seisneb selles, et dieediga soovitud kaalu saavutamise järel loobuvad inimesed pingutusest ning võtavad ruttu kaalus juurde
3 „Vihmavarjutermin“: koolilastes 10-15% abi 2% • Haigestumus laste hulgas (0-15.a.) 68- 89: 100000 • 90-200:100000 (0-1.a.) Õpivilumuse häired e. LD • Eestis: 45:100 000 (0-19.a.) 73:100 000 (0-4) Põhjused : – epilepsia algas 42,5% enne 4 a. 1.ajustruktuuri muutused 2.lateralisatsiooni häired Uut epilepsia kohta 3.küpsemishäired (kogu eluks) Viimased 40.a.: 4.väliskeskkonna pidurdav mõju/emotsionaalsed h. • ratsionalne AER, kirurgiline ja dieetravi→ suhteliselt head tulemused lapseea ep. ravis → NP uurimine võimaldab dif
Lihaste ja luude kasvule lisaks arenevad siseelundid ja nende tegevus. Närvisüsteem areneb ja võimaldab motoorset ja psüühilist arengut. Närvisüsteemi arengu tagajärjel väheneb seljaajust tulenev refleksiivne tegevus. Selle asemele tulevad kõrgemate ajuosade 91 juhitavad tahtelised tegevused. Ajustruktuuri kasv on esimesel eluaastal kiire. Niipea kui laste kesknärvisüsteem, lihased ja luud on piisavalt arenenud, vajavad nad ainult ruumi ja vabadust liikumiseks. Lapsed on visad niipea kui nad omavad uue oskuse, harjutavad ja püüavad seda parandada. Iga omandatud oskus valmistab lapsi ette võtma järgmist ülesannet. Vilumus liigutustes annab imikule suurema võimaluse uurida maailma ja kohaneda ümbrusega
annaabi.ee 
