kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum
a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI VASAKUSSE AJUPOOLKERASSE 5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks a) helilaine sagedus b) heli valjus c) heliallika ruumiline paiknemine kuulaja suhtes d) heliallika identifitseerimine(kes voi mis pohjustas heli)
1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras): Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest: Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja Parema ajupoolkera piirkonnad hakkavad täitma juba teisi funkts-e
Sisaldab vältimatut, domineerivat analüütilist aspekti (kunstnikel jne). Parema ajupoolkera funktsionaalse rolli avastamine 1961 a P. J. Vogeli kallosotoomia modifikatsioon epilepsia ravimiseks – võimaldas uurida isoleeritud ajupoolkerade funktsioneerimist. (Algul vähenesid hood, nende sagedus, pikkus.) 1. Katsete struktuur: a. Stiimulite lateraliseeritud esitamine: tahhistoskoopia, dihhootiline test jne. (Ruumi pool keskjoonest vasakul vasakusse ajupoolkerasse jne). b. Vastuse lateraliseerimine: vasaku-parema käe-jalaga, verbaalselt- mitteverbaalselt. c. „Kimäärsed kujundid“ – ülekantav emotsionaalne aspekt. 2. Katsete tulemused – aju funktsioonid on lateraliseeritud, paremal poolkeral on oluline roll psüühilises tegevuses. See roll erineb kvalitatiivselt (?? – selle üle vaieldakse) vasakust. Väliselt sarnase ülesande saab lahendada erinevatel viisidel.
44 Lassonde katsed mõhnkehata sündinud inimestega Haistesüsteem ei toimi risti: Sisend vasakust ninasõõrmest läheb otse vasakusse • 6-le mõhnkeha ageneesiga patsiendile esitati stiimulite paare (tähed, numbrid, värvid, ajupoolkerasse ja vastupidi. vormid)- patsient pidi ütlema, kas paarid on identsed või mitte. Läbi eesnide minevad kiud ühinevad vastava ajupoolkera lõhnatundesüsteemidega. • Paarid esitati kas ühes nägemisväljas üksteise all (ajupoolkera sisene ülesande püstitus) või Normaalsel indiviidil lõhnasisend paremasse ninasõõrmesse rändab otse tagasi paremasse
funktsioonide taastumise teel, aksonitele uute kollateraalide kasvatamise teel või vigastatud ajuosa funktsiooni asendamise (ülevõtmise) teel tervete aju osade poolt. Paranemise tingimuseks on funktsiooni treenimine. Funktsioonide lateraliseeritus ajupoolkerade koores Osad funktsioonid on mõlemas ajupoolkeras esindatud sümmeetriliselt (nendeks on eelkõige primaarsed motoorsed ja sensoorsed piirkonnad). Osad funktsioonid on aga suhteliselt lateraliseerunud kas vasakusse või paremasse ajupoolkerasse. Paremakäeliste inimeste vastava ajupoolkera valdav (domineeriv) lateraliseeritus Funktsioon või seda tagav süsteem Vasak ajupoolkera Parem ajupoolkera Nägemissüsteem Tähtede, sõnade tajumine Keerukate geomeetriliste kujundite ja nägude tajumine
annaabi.ee 
