vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju hingamiskeskuse talitlust, sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Keskaju piirneb alt sillaga, ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3
seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad
pöörab silmamuna küljele ja välja – funktsioon oluline silma kohanemisel kaugelevaatamisel); 7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku- ja teonärv (esikunärv saadab tundlikkust sisekõrvast e esikust peaajju; teonärv edastab kuulmisega seotud ärritusi) Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, mis seostavad pea- ja seljaaju. Ainult osa juhteteid, mis on seotud lihaste toonuse muutumisega, saavad minna silmda läbimata ajukesse. Sillas asuvad ka neuronid, mis mõjutavad hingamist, just sisse- ja väljahingamise faaside pikkust. Hingamiskeskus pole nii kompaktne, et oleks ainult piklikajus – on ka sillas. Need mõjutavad üksteist ja mõjutavad hingamissügavust ja -sagedust
tahapoole. Koosneb kahest poolkerast ja keskele jääb poolkerasid ühendav moodustis, mida nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu ühednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla tr. spinocerebellaris ühendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu läheb info lihastelt, liigestelt, kõõlustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku väikeaju kulgla) ühendab sisekõrvast alguse saavast esikunärvi ajukesega. Selle närvi kaudu tuleb esikust info ajukesse kehaasendi kohta. Ajuke omab ühendust peaajukoorega. Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese juhteteede kahjustusest tekivad nelja liiki talitluse häired:
vermis. Ajuke omab juhteteede kaudu ühenduse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega so. Pikliku silla ja keskajuga. Neid juhteteid kutsutakse seljaaju ajukese kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese kahjustusel või nende juhteteedes kahjustusel, mis infot ajukesse toovad, võib tekkida nelja liiki talitluse häireid: 1. Asteemia lihaste kiire väsimine 2. Astaasia pea ja jäsemete väsimine 3
- 5. e kolmiknärv – tundlikkuse vastuvõtmine näonahalt, suu limastkestalt, keele eesmiselt 2/3. - 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. - 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. - 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju 4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses
eesmiselt 2/3. 6. e eemaldajanärv – innerveerib silmamuna välimist sirglihast, pöörab silmamuna väljapoole. 7. e näonärv – innerveerib näo miimilisi- ja neelamislihaseid. 8. e esikuteo närv – kuulmisnärv ja keha asendi muutusega seotud ärrituste vastuvõtmine Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju. D. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: talamuse ja hüpotalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses
annaabi.ee 
