nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus Tekitavad kaotus, vigade tegemine, pettumused jms. Eesmärk aidata kohaneda raske kaotusega. Vähendab aktiivsust ja entusiasmi tegutseda. Rõõm Väljendub inimese kehahoiakus, aktiivses käitumises jms. Tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jms. Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. Viha Tekib ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse, südametegus kiireneb ja vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Kuidas emotsioonid jagunevad ? Ühe rühma moodustavad elamused, mis annavad värvingu vajaduste objektidele. Teise rühma moodustavad elamused, mis tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, kadedus,
Viha korral voolab veri kätesse, et oleks kergem relva haarata või vastu lüüa, südametegevus kiireneb ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin annavad piisava energiapurske jõuliseks tegutsemiseks. Hirmu korral voolab veri skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Õnnetundest põhjustatud bioloogilisteks muutusteks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Armastus toob kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni- see on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahulolu ja soodustab koostööd. Imestuse puhul annab kulmukergitus meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust, mis võimaldab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni saada. Kurbus vähendab energiat ja entusiasmi tegutseda, eriti meelelahutuse ja naudingute osas ning
Nabaväädivere tüvirakkude pangad. Saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest. 4) Täiskasvanu tüvirakud-vereloome tüvirakud luuüdis (nt. erütro- ja leukotsüüdid). Nt. inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakke, millel on võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks. Alzheimeri tõbi Haigus, mille korral hävivad neuronid ajukoores ja mõnes muus ajukeskuses. Rakkudesse ja nende vahele tekivad valgulised ladestused. Haigus on päriliku eelsoodumusega. Tavaliselt pärast 65. eluaastat esinev haigus, mis järkjärgult süveneb ning lõppeb surmaga. Ravi puudub. Tunnused: mälu (eriti lühiajalise) kiire nõrgenemine, mõtlemise, kõne ja käitumise halvenemine, sageli ka agressiivsus. Parkinsoni tõbi Neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel, kuid võib ka varem alata.
energiat ja entusiasmi tegutseda, keha ainevahetus aeglustub. Põhiemotsiooni Kurbus perekonda kuuluvad: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, haiguse puhul ka depressioon. Rõõm - väljendub inimese kehahoiakus, aktiivsuses/käitumises ning näoilmes. Väljendab head meeleolu, rahulolu. Rõõmu tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jm. Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. (Füsioloogilisi tunnuseid eriti pole). Rõõmu perekonda kuuluvad näiteks: nauding, õnn, rahulolu, lõbusus, uhkus, meeletu ekstaas, maania. Viha - Viha tekib inimese ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub samuti kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse ( kaitsev ülesanne- nt. et oleks kergem relva haarata või vastast lüüa), südametegus kiireneb, vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Samuti
poleks targem end ära peita. Juhteteed aju emotsioonikeskuses vallandavad hormoonide voo, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, ning tähelepanu koondub hädaohule, et oleks võimalik paremini hinnatakuidas reageerida. · Peamiseks õnnetundest põhjustatud bioloogiliseks muutuseks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Kuid füsioloogias ei teki mingeid erilisi muutusi peale rahu, mis laseb kehal häirivatest emotsioonidest põhjustatud bioloogilistest erutustest kiiremini taastuda. Selline konfiguratsioon laseb kogu kehal puhata, kuid seab selle ka valmis ja meelestab innustavalt ükskõik millise käsil oleva ülesande suhtes või erinevate eesmärkide poole püüdlemiseks.
Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
annaabi.ee 
