T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7
· sõnalised · kujunduslikud · <-kombineeritud mittetraditsioonilised: · kolmemõõtmelised · asendimärgid · värvimärgid · hologrammid · liikumis- ja multimeediamärgid · helilised 25. Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid? · tuntuse aste · kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik · registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes riikides · hinnanguline väärtus 26. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) Ei ole graafiliselt kujutatud. Graafiline ekujutamine on vaja, et oleks selge, mis kaitstud on. 2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Tarbija jaoks peab kaubamärk olema erinev teistest turul. 3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised peavad olema kasutatavad kõigile.
Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendaja Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab
Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste: o tarbijate sektorisse o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või o nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes 24. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid: Eristusvõimet hinnatakse konkreetse tarbjaskonna hulgas kuidas tabija kaubamärki tajub, kas tajub kaubamärki kirjeldusena või mitte. Territoriaalsus eristusvõimet tuleb vaadata kogu territoorimu ulatuses, siseriiklike kaubamärkide puhul on see selge, vaadatakse üksnes siseriiklikku tarbijaskonda.
Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste: o tarbijate sektorisse o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või o nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes 26. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid: Eristusvõimet hinnatakse konkreetse tarbjaskonna hulgas kuidas tabija kaubamärki tajub, kas tajub kaubamärki kirjeldusena või mitte. Territoriaalsus eristusvõimet tuleb vaadata kogu territoorimu ulatuses, siseriiklike kaubamärkide puhul on see selge, vaadatakse üksnes siseriiklikku tarbijaskonda.
Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste: o tarbijate sektorisse o jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või o nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes 24. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus) Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 9 lg 1) (1) Õiguskaitset ei saa tähis: 1) mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatule (ei ole graafiliselt kujutatud); Graafilise kujutatavuse nõude peamiseks eesmärgiks on hoida ära kauabamärgi omanikule alusetu konkuretnsieelise andmine Näiteks toluimeja, mille tolmukogumise kast on läbipaistev ei saa kaubamärgina kaitset, sest
T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] 8.3 Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7
tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.” Praegusel juhul saab akseptiks olla vaikimine või tegevusetus, mis tuleneb, pooltevahelisest praktikast või nende vahelisestkokkuleppest. Ei saa õelda, et parkimise võimaldamist saaks lepinguks lugeda. Saadeti ringkonna kohtusse tagasi, et tuvastada, kas pooltevaheline kokkulepe või praktika on olemas. RKTKo 3-2-1-101-11, p 12 aktsept vaikimisega Ajsaolud: TM Holt OÜ (hageja) esitas hagi aktsiaseltsi PLANTEX (kostja) vastu tehtud tööde eest tasu saamise nõudes Hageja osutas kostjale pinnase- ja heakorratöid, sh pinnasematerjali müümine, milles pooled leppisid algselt kokku 30 kr/t (lisandub transpordikulu). Tegu on suulise lepinguga Õigulik probleem ja Riigikohtu seisukoht: Kas pooled sõlmisid hinnatõstmise kokkuleppe?
annaabi.ee 
