Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *Riigid ja Ametid on ilma artiklita! *Eesliide lahtamatu: be, ver, er, ge, ent, emp, zu. *keit, heit, ung lõpuga sõnad Femi, er lõpuga Masku. *Zu ei kasutata lauses modaalverbidele (mögen, möchte, wollen, dürfen, können, sollen, müssen), meeltega tajuvate (sehen, hören), liikumist väljendavate tegusõnade (fahren, kommen) puhul, ajavormides, tegusõna werden, bleiben, helfen, lassen. *Als ühekordse tegevuse puhul minevikus, muudel juhtudel wenn. *Alle fallen müssen sein. *Võrdlusastmete reegel: /er/ am.. sten der/die/das.. ste *viel/mehr/am meisten palju. Gut/besser/am besten hea. *Konjuktiv II: II Stf. + ('') e. Hätte, wäre, möchte, könnte, musste, dürfte, sollte, wollte, käme, ginge, wüsste. Ülejäänud puhkudel reegel würde + Jnf
Ma mängisin lapsena tavaliselt üksi. Did he use to vist you? Kas ta käis sageli teil külas? I didn't use to like ice-cream. Varemalt mulle jäätis ei maitsenud. 2. Väljend be used to (doing) sth thendab ´millegagi/ millegi tegemisega harjunud olema'; väljend get used to (doing) sth tähendab ´millegagi/ millegi tegemisega ära harjuma (hakkama)'. Neid väljendeid võib kasutada kõigis ajavormides. I'm getting used to my new school. Ma hakkan oma uue kooliga ära harjuma. But I haven't got used to walking school yet. Aga ma ei ole veel jalgsi kooli minekuga ära harjunud. PUNCTUATION Punkt Full stop 1 lause lõpus: I was at home yesterday 2 kaudküsimuse lõpus: He asked me where I lived. 3 Lühendites, aga viimasel ajal (eriti Briti inglise keeles) jäetakse punkt
mõned on sellised, kus töötab nii üks kui teine süsteem grammatika jagatakse justkui pooleks. See on eelkõige seotud sellega, et ühes ajavormis kasutatakse ühte süsteemi, teises teist. Intransitiivsus - Subjekti positsiooni muutumisega näidatakse verbi interpretatsiooni. I am slipping VS I am sliding. Teistpidi ,,mina" pronoomenit (I või me) kasutatakse erinevalt olenevalt transitiivsusest või intransitiivsusest. 23. Jagatud ergatiivsus Ergatiivsüsteem esineb eri ajavormides. Selle all mõeldakse sellist nähtust, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeelte süsteemis. Ergatiivses süsteemis tõstetakse rohkem esile objekt, mitte subjekt (subjekt on muutunud tegevuse tagajärjel). Ergatiivne süsteem tõstab seda muutumist esile, nt gruusia k olevikus on nominatiiv-akusatiivkeeltes ja perfektis absolutiiv-ergatiivkeeltes. Ajavormist lähtuvalt: olevikus nom-akk; mineviku ja lõpetatud tegevuse puhul abs-erg.
Eriti segav on a - ä"täpistumine": meie kõrvadel, sõna kostub sageli väga võõrana. 8 TEGUSÕNA(das Verb) Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt
Käändevormide nimetused on euroopa grammatikatraditsiooni järgi tuletatud üldiselt ladina keelest ning neis sisaldub mingi viide kaasuse põhifunktsioonile. (nominatiiv nimetab referendi; genitiiv annab midagi teada kõnealuse referendi liigist või päritolust; partitiiv viitab terviku osale; akusatiiv annab teada tegevuse objekti) Verbide muutmiskategooriaist on keskseim tempus ehk aeg. Verbilisuse põhikriteeriumiks peetaksegi üldiselt muutumist ajavormides. Kõikides keeltes on olemas mingi vahend praeguse (preesensi) ja möödunud aja (preteeriumi) väljendamiseks. Olevik on üldiselt alati paari esimene ja sageli ka markeerimata liig, minevikku väljendatakse eriliste ajatunnuste abil. Paljudes keeletes saab eri ajavormi, futuurumi ehk tuleviku abil osutada ka tulevasele tegevusele. tempuste abil on võimalik ernival ajul toimuvaid tegevusi ka omavahel suhestada. Ajasüsteemi
II bygga Bygg! Ehita! / Ehitage! III läsa Läs! Loe! / Lugege! IV tro Tro! Usu! / Uskuge! u Passiiv Rootsi keeles on järgmised võimalused passiivi ehk umbisikulise tegumoe väljenda miseks: 1. s-passiiv 2. bli-passiiv 3. vara-passiiv Käesolevas õpikus tutvustame lühidalt vaid s-passiivi. S-passiivis lisatakse kõikides ajavormides ja kõikides isikutes tegusõnale lõpp s, kusjuures olevikus langeb lõpp r ära ja selle asemele tuleb s. Aktiiv Passiiv Uwe lagar bilen. Uwe parandab Bilen laga-s. Auto parandatakse auto ära. ära. Uwe lagade bilen. Uwe parandas Bilen lagade-s. Auto parandati auto ära
annaabi.ee 
