Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus Samaviitelised sõnad Ioonid pandi teleporteeruma Uurijatel on esimest korda õnnestunud teleporteerida kvantinfot ühelt aatomilt, täpsemalt üterbiumi ioonilt, teisele.
metafoorid · Rühmade seosed (kana, lind, koduloom). Rühmitamise arendamise võte neljas liigne. II. Fraasi tasandil · Ebaselged tööjuhised võõraste sõnadega III. Lause tasandil · Rasked lausekonstruktsioonid: - võrdluskontruktsioonid võtavad töötlemise aega ja mõnikord ei suuda laps aru saada · Ruumi ja ajasuhete väljendamine (ring on kolmnurga kõrvalringi all) · Ebahariliku sõnajärjega laused. Nt Kassi ajab taga koer. · Fraasi- või lause- ja sõnatähenduse konflikt. Nt Poisile ei meeldi mitte õppida. See pilt on hirmus ilus. IV. Sidusteksti tasand Raske/tundmatu info Mõttelüngad (nt kui keegi tänas kedagi, siis see, keda tänati, aitas või andis midagi) Alltekst (moraal, varjatud mõte) Järelduse vajadus
Aeg ehk tempus • pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega) • Absoluutset aega väljendavad peamiselt pöördsõna finiitsed vormid, kuid liitvormid võivad seotud olla ka suhtelise ajaga. • Suhtelist aega väljendavad pöördsõna infiniitsed vormid juhul, kui nad on ajakategooriaga seotud. • Keerukamate ajasuhete selgitamiseks ei piisa ainult tegevushetkest ja kõnehetkest, vaid appi tuleb võtta vaatlushetk ehk aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse. • Olevik (preesens), minevik, tulevik; • Tuleviku vorme on keeltes vähem kui mineviku vorme; eesti keeles grammatiline tulevik puudub; • Minevik jaguneb: o Lihtminevik ehk imperfekt - väljendab minevikusündmust, seostamata seda
Need on konkreetsed, siis kujutluspilt nendest asjadest püsib kenasti mälus ja seda saab alati tajumisel kasutada. Seetõttu tuntakse majad ja kassid ka siis ära kui sõna pole. Ruumisuhte kohta ei saa tekitada kindlat kujutlust, on väga suhteline. Seetõttu on hästi oluline aja ja ruumisuhete omandamisel omandada ka sõna selle kohta. Kui tahta lastele aja ja ruumisuhteid omandada, on kõneline pool oluline. Kuna VAA lastel on ka kõnega probleeme, siis kõne väga ei toeta ruumi ja ajasuhete kujutluste tekkimist. Seetõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – tavaarenguga lapsed kooli minnes üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega ja ÜÕR lapsed kooli minnes ei orienteeru selgelt ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada.
Need on konkreetsed, siis kujutluspilt nendest asjadest püsib kenasti mälus ja seda saab alati tajumisel kasutada. Selletõttu tuntakse majad ja kassid ka siis ära kui sõna pole. Ruumisuhte kohta ei saa tekitada kindlat kujutlust, on väga suhteline. Seetõttu on hästi oluline aja ja ruumisuhete omandamisel omandada ka sõna selle kohta. Kui tahta lastele aja ja ruumisuhteid omandada, on kõneline pool oluline. Kuna VAA lastel on ka kõnega probleeme, siis kõne väga ei toeta ruumi ja ajasuhete kujutluste tekkimist. Selletõttu aja ja ruumi temaatika on nende jaoks kaua aega segadust tekitav. Sellised elementaarsed koordinaadid nagu üleval ja all, paremal ja vasakul – laias laastus tavaarenguga lapsed, kes kooli lähevad, nad üldiselt teavad, mis on üleval ja all, ajavad segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega lapsed, ÜÕR lapsed kooli minnes üsna selgelt ei orienteeru ruumikoordinaatides
,,poiss läks mesitaru juurd" kus ja millal see võis olla. Peab juurde mõtlema. STRATEEGIAD VALE KUJUNDIKAARDI VALIKUL *käändevormi mittearvestamine. Nt ruudust kõrgemal ruut on kõrgemal. *osalausete piiri eiramine *vääljajäte (midag jäetakse midagi ära, ei seostata) *orienteerumine sõnajärjel. KEERULISED SÜNTAKTILISED KONSTRUKTSIONID *võrlduskonstruktisoonid (kelles on jut ja mis jutt temast täpsemalt on) *ruumi- ja ajasuhete väljendamine *atributiivseid konstruktsioonid *ebaharilik sõnajärg *põimlaused, eriti hõlavad konstruktsioonid (ALAkõnepuhul peaks neid vältima) *lause- ja sõnatähenduse ,,Konflikt" Meie ülesanne on närgata keerulisi lauseid, neid analüüsida ja lihtsamaks teha, vastavalt lapse vajadusele. Keerukust tõstab pööratavus! Arvestada tuleks enamkasutatud lausemalle, lause pikkust, sõnadeasukohta üksteise
annaabi.ee 
