Vana Rooma arhitektuur ja ehitus Narva Kesklinna gümnaasium Õpilane Darja Grigorjeva, 10 b klass Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse.
Ajaga seotud probleeme uurib ja sündmuste rööbistamisega tegeleb stratigraafia. Stratigraafia peaks andma vastuse järgnevatele küsimustele: · Milline on protsesside ajaline järjestus? · Millised on protsesside suhtelised kiirused?? 1.Kronostratigraafilised ühikud- ainsaks kriteeriumiks on aeg. Ühikute piirid isokroonsed st. Samaaegsed. Ideaalne juhus. Ladem- eooni vältel settinud; Ladekond- aegkonna vältel settinud; Ladestu- kujunenud ajastu vältel; Ladestik- kujuneb ajastiku vältel; Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. 2.Litostratigraafilised ühikud- Kihtkond->kihistu->kihistik-> kiht. 3.Biostratigraafilised ühikud-(eraldatakse faunistiliste ja floristiliste tunuste alusel) põhiühik- TSOON. Stratigraafiline korrelatsioon- üksteisest eraldi asetsevate profiilide rööbistamine. Etalonpaljandid- stratotüübid. Uurimismeetodid: 1
14 jagatakse liigvarbaga kabjalisteks (nt. hobused, tapiirid ja ninasarvikud) ja lamevarbaga kabjalisteks (nt. veised, antiloobid, lambad, kitsed, sead, biisonid, kaamelid ja nende sugulased). Liigvarbaga kabjalised levisid enne kui lameda varbaga kabjalised, kuid primitiivsemad lamevarbad olid juba esindatud Vara- Eotseenis. Kaasaegsed lamevarba tüübid on kaamelid ja nende sugulased ning tänapäevased hirved, kes ilmusid enne Eotseeni ajastiku lõppu. Varajaseim elevantide selts ilmus Vara-Eotseenis.Vanim perekond Moeritherium, kes on hästi tuntud tänu fossiilidele, oli suur loom, umbes 3 meetrit pikk, tal olid algelised kihvad ja lühike nina, kuid vähearenenud keha. Närilised, kes tekkisid Paleotseenis, jätkasid oma arengut, nende edu oli saavutatud tänu arhailisele mutituberkulaatidele, kes olid spetsialiseerunud seemnete ja pähklite närimisele. Närilised mitmekesistusid Eotseeni keskel, multituberkulaatide hulk aga
või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1meeter. 82. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus(Ladem eooni vältel settinud, Ladekond aegkonna vältel settinud, Ladestu kujunenud ajastu vältel, Ladestik kujunenud ajastiku vältel, Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel. Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel Stratograafia) 83. Maavarad Eesti pinnakattes. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest(graniit, gneiss jt) koosnev aluskord. Ja pealiskord, milline jaguneb: settekivimiline(lubjakivid, liivakivid jt) aluspõhi ja enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad,
Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed ( 30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. *(1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Ühikute piirid isokroonsed st. samaaegsed. Ideaalne juhus/Ladem eooni vältel settinud/Ladekond aegkonna vältel settinud/Ladestu kujunenud ajastu vältel/ Ladestik kujunenud ajastiku vältel/ Ladejärk kujuneb ajajärgu vältel/ Kohaliku, lokaalse levikuga on lade, milline kujuneb ea vältel. Stratograafia *(1) Maavarad Eesti pinnakattes. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord.Ja pealiskord, milline jaguneb:settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) aluspõhi ja enamasti kobedatest, veel
Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm. Kukersiit Eestis kaevandatav põlevkivi. Lade teatud piirkonnas geoloogilise ea jooksul moodustunud kivimid; lademe nimi on tuletatud kohanimest, kus lade on tüüpilisel kujul esindatud. Ladestik ladestu alajaotus, vastava ajastiku jooksul moodustunud kivimid; ladestiku nimetus moodustatakse enamasti täiendsõnade ,,Alam-", ,,Kesk-" või ,,Ülem-" lisamisega vastava ladestu nimetuse ette. Ladestu samanimelise ajastu jooksul moodustunud kivimid. Liustikujõesetted ehk glatsiofluviaalsed setted liustiku all, sees, peal või selle serva ees voolanud jões kuhjunud kihilised setted. Liustikujärvesetted ehk limnoglatsiaalsed setted jääpaisjärvede ja teiste jääjärvede setted, nt viirsavi.
Postglatsiaalne isostaatiline liikumine kujundas Läänemere. Antud piirkonna ülesliikumine kutsub esile nõrku maavärinaid. Tõepoolest, Holotseeni kliima oli üsna stabiilne. Jääpuursüdamike teave näitab, et ajastikule eelnes kliima soojenemine ning jahenemise periood. Holotseeni jooksul loomastik ja taimestik ei muutunud palju, kuid toimusid loomade ja taimede areaalide nihked. Ajastiku alguses hakkasid välja surema Põhja- Ameerika fauna esindajad: mammutid, mastodonid, smilodonid, mõõkhambulised tiigrid. Megafauna välja suremist on seostatud indiaanlaste esivanemate saabumisega. Imetajate suurim väljasuremine hakkas hilispleistotseenis ning jätkus holotseenis. Sellel ajavahemikul algas Homo neanderthalensise, ehk neandertaallase väljasuremine. 132. Läänemeri ja tema arengulu
annaabi.ee 
