Arvuti on ka informatsiooniallikas, kust leiame endale vajalikud asjad kiiresti ja käepäraselt. Internet võib olla ka hariv. Erinevaid õppematerjale on võimalik saada õpikeskkondadest. Näiteks IVA, Moodle, VIKO ja Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvan, et üldhariduskoolides võiks olla õppetundides pisut enam kasutuses Tiigrihüppes pakutavad interaktiivsed õppematerjalid. Nii oleks õpilaste jaoks õppetund huvitavam ja õpetajalgi vaheldus aine andmisel. Teisest küljest vaadates on arvuti ajaraiskaja. On küll tore mänge mängida või muusikat kuulata, aga pahatihti unustame end arvuti taha pikaks ajaks ja tänu sellele kannatavad koolitööd või muud kohustused. Samuti peresiseselt hakatakse vähem suhtlema, sest kõik istuvad oma arvuti taga ja nii ei saadagi teada mis plaanid kellelgi on ja kuidas päev möödunud on. Arvuti taga liiga palju aega veetes võib see kahjustada ka meie tervist, eriti silmi. Soovitatakse iga
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Stella Toomsoo Tänapäeval kasutab enamik inimesi arvutit. See on info- ja teabevahend, mida on lihtne tarvitada ning hea võimalus materjali otsida. Saab tuua välja erinevaid põhjusi raali headest ja halbadest kasutamistest. Kas arvuti on siis abiline või ajaraiskaja? Kindlasti on see teabevahendina väga kasulik. Seda kaasa võtta tööle või kooli on lihtne ning muudab tegeva töö mugavamaks. Arvutis on sellist infot, mida pole isegi teabekirjanduses. Seda kõike on väga palju, mis lihtsustab näiteks materjali otsimist. Üks suur veebileht, kus on palju teateid, on vikipeedia. Sealt võib leida peaaegu kõige ja kõigi kohta midagi, kuid seal ei ole kõik alati tõde, millega tuleks arvestada. Arvuti on ka infovahendina väga mugav ja kiire
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Arvutimaailm ümbritseb meid kõikjal. Üha enam kasutatakse arvutit igapäevaelus nii tõhusa tööriista kui ka meelelahutajana. Kas arvuti on siis abivahend või ajaraiskaja? Ühest küljest on arvuti abivahend. Sest suur osa inimestest puutub kokku arvutitega tööalaselt ja paljusid töid on hulga mugavam teha arvuti kaasabil. Arvuti on ka infoallikas, kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on sealt võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku.
Arvuti - ajaraiskaja või abivahend Pea kõik inimesed puutuvad oma elu jooksul kokku arvutiga. Mõned kasutavad arvutit abi saamiseks teised meelelahutajana. Kas arvuti on ajaraiskaja või abivahend? Arvan, et arvuti on abivahend, sest tänu arvutile on osad tööd märkimisväärselt lihtsamad. Näiteks ei pea raamatupidaja enam kõike käsitsi kirjutama ning paberihunnikutest õiget paberit otsima. Enam ei pea kirjanikud raamatuid käsitsi kirjutama, nad saavad nüüd need lihtsalt arvutisse trükkida. Arvutist saab leida vajalikke andmeid ning informatsiooni. Õpilased saavad nüüd raamatukogus istumise asemel internetist infot leida
Arvuti on ka infoallikas,kust saada erinevat informatsiooni kiirelt ja käepäraselt. Samuti on kompuuter, sealhulgas ka internet vägagi hariv, sest praeguseks on internetist võimalik saada väga palju õppematerjale ning olemas on ka erinevad portaalid, kus treenida mälu, õppida kaardiülesandeid ja muud kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega,olenemata,kui suur on meie vahemaa. Teisest küljest võttes on arvuti ka ajaraiskaja.Tore on küll aega veeta arvutis mängides või muusikat kuulates,kuid pahatihti unustame end arvuti taha ja seetõttu kannatab õppimine ja muud kohustused. Liigselt arvuti ees aega viites võib kahjustada see ka meie tervist, eelkõige silmi. Kahjuks pean tõdema, et tihti, kui ei ole järgmisel päeval koolipäeva, unustan end arvutisse ja märkamatult avastan, et olen jõudnud järjekordselt järgnevasse päeva. Iga inimese jaoks on arvuti kasutamisel oma eesmärk
docstxt/134919781697.txt
Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Sama lugu on näiteks veel kella, kalendri või muu seesugusega. Arvutil on samuti ka omad miinused. Ma usun, et enamik inimesi, kes arvutit kasutavad, on mõnikord end selle ette unustanud. Küllap oleme siis leidnud mingisuguse video, artikli või muu sellise. Kuid see on ausalt öeldes täielik ajaraisk. Teised suured ajaraiskaja on arvutimängud. Need on tavaliselt mõeldud lastele ning üldiselt sisaldavad suures koguses vägivalda ja roppusi. Jah, need võivad olla küll põnevad ja sa võid mängida elu eest, et saada uuele levelile vms, kuid tegelikult võivad need kergelt sõltuvust tekitada. Kuid kas arvuti on siis ajaraiskaja? Minu arvates ei ole. Jah, me võime arvuti taga istudes kulutada väärtuslikku aega, kuid siiski. Arvutit ei asenda tänapäeval millegagi. Arvuti
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Me kõik teame, mis on arvuti, kuna see on peaegu kõigis kodudes praeguseks juba olemas. Arvuti on väga detailselt koostatud masin, mis on seitsmekümnendate paiku leiutatud ning kuni tänaseni üritavad erinevad teadlased üle maailma täiendada seda tehnoloogiaavastust, lisades sellele üha võimsamaid ning keerukamaid lisafunktsioone, mis nende arvates igal inimesel, kes vähegi kasutab arvutit, võiks teha ta elu kergemaks. Arvutil on väga palju plusse. See võimaldab meil teha tööd, nii kodus kui ka kontoris, mis on vägagi mugav. Käivitamiseks on vaja kõigest ühte nuppu ning juba hakkavad sinu kasutamisvõimalused tõusma. Sa saad teha esitlusi, arvutada, otsida internetist infot, kuna infohulk on internetis sama suur kui entsüklopeediates, kui mitte rohkem. Rohkem võib aga selle pärast olla, et uuemad uudised, faktid jms trükitakse kohe arvutisse. Pealegi on palju...
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Iga inimene teab mis on arvuti, sest väga paljudel on see kodus olemas. Üha enam kasutatakse erinevatel töökohtadel ja meelelahutuses arvutit ning selle üle, kas see on hea või halb on kaua vaieldud. Kas arvuti on siis meie abiline või ajaraiskaja? Arvutil on väga palju plusse. Sa saad sellega teha tööd kodus, kui ka kontoris, mis on väga mugav ja hea.Arvuti võimaldab teha erinevaid esitlusi, arvutada ja otsida internetist infot, sest seal leidub sama palju teavet kui entsüklopeedias, kui isegi mitte rohkem.Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt ja operatiivselt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis
Arvuti ajaraiskaja või abivahend? Personaalarvuteid kasutatakse tänapäeval aina rohkem. Muutudes pidevalt väiksemaks ja odavamaks, on see jõudnud arenenud riikides pea igasse kodusse. See on küll väga hea vahend informatsiooni kogumiseks, kuid enam ja enam noori muutub arvutist sõltuvaks ning kaotavad selle taga väärtusliku aega. Kas arvuti on siis ajaraiskaja või abivahend? Interneti avarustest leitav informatsioon on lõpmatult paisuv ning selle hämarustest võib pea kõike leida, kui osata otsida. Sada aastat tagasi oleks olnud võimatu näha igat tuntud vaatamisväärsust, linna, maali, ilma ühe koha pealt liikumata, kuid tänapäeval on see vägagi võimalik. Saab kuulata muusikat, lugeda religioonidest, õppida keeli, mida internetita ei oleks võimalik ettegi kujutada.
Arvuti kas töövahend või ajaraiskaja? Suuremal osal inimestest on kodus vähemalt üks arvuti, mõnes peres on neid isegi rohkem. Arvuti abil tehakse tööd, otsitakse informatsiooni, lahutatakse meelt ning sellest on saanud lahutamatu osa tänapäeva ühiskonnast. Kas ta on tõepoolest nii vajalik, et elu ilma arvutita oleks võimatu, või kulutab ta rohkem väärtuslikku aega? Valdav enamus firmadest kasutab arvuteid töövahendina. Sellega koostatakse lepinguid,
Väldi liigset üldistamist: Enamik ei kujuta elu ilma arvutita ette. Kas võib kindel olla, et ei kujuta? Suurem osa maailma rahvastikust kasvas ju üles ajal, mil arvuti oli luksuskaup. Veendu, et kirjutatu oleks loogiline: Kas võib öelda, et arvuti on ajaraiskaja? Ma arvan, et see väide on vale. Kas küsimus on väide? Parem sõnastus oleks: "Ma arvan, et sedasi väita oleks vale." Ühtekuuluvad mõtted kirjuta ühte lõiku. Veendu, et kõigil ühte lõiku kirjutatud mõtetel oleks kitsam ühisosa kui ainult kirjandi pealkiri. Näiteks "põhjused", "tagajärjed", "mõjutegurid" vms. Eraldiseisev mõte arenda uueks lõiguks. Too näiteid: Arvuti on abiks ka tööalaselt, kuna teeb töö lihtsamaks ja mugavamaks. See väide pole
kirjutamisega. Sellega tekib jälle järgmine probleem. On teada , et inimeste tervis halveneb vähese liikumise tõttu. Selle põhjuse suur tekitaja ongi justnimelt internet. Internetis saab inimene teha tänapäeval kõike. Osta riideid, vaadata filme ja isegi lugeda raamatuid. Inimesed , eriti noored , veedavad liiga palju aega arvutis olles. Tähtsaid asju ei tehta seal palju, just see internetis ''surfamine'' on ajaraiskaja. Kuid on ka neid , kes veedavad internetis aega minimaalselt. Nad on piisavalt arukad inimesed , et aru saada kui palju asju on teha kodus või väljas. Need inimesed teavad, milline ajaraiskaja on internet. Nagu inimestel , on ka internetil on oma plussid ja miinused. Interneti kaudu saad sa teada vajaliku info kiiremini kui raamatukogus infot otsides. Võtame näiteks maksude maksmise läbi interneti või siis bussi- ja rongiliini liiklus
Juhtimisvõte 6. Pareto printsiip .� Aeg: 20% meie ajast annab 80% meie tulemustest .� Nõuandmine: 20% inimesi nõuavad 80% aega .� Toodang: 20% toodangut annab 80% kasumist .� Töö: 20% meie tööst annab 80% rahuldusest .� Piknik: 20% inimesi söövad ära 80% toidust .� Millised tegevused toovad sulle enim kasu? .� Millised röövivad enim (asjatult) aega? Ajaraiskajad .� Liiklusummikute analoogia .� Milline on sinu kontroll ajaraiskaja üle? .� MSN, Facebook jne .� Televiisor .� Arvutimängud ja internet .� Koosolekud .� Probleemid tehnikaga .� Stress Ajaraiskajad, mida ei pruugi märgata .� Ebaselged prioriteedid ja eesmärgid. Turismireis, mis lõppeb hotellitoas. !.� Otsustusvõimetus. Ebaõnnestumine on kah proov! !.� Tulekustutamine. Ei saa surnud ringist välja. !.� Oskamatus öelda “ei” !.� Personaalne korratus Suur probleem- katkestused
Tahame olla vajalikud ja armastatud, aga see võib osutuda ka väga kahjulikuks. Kohandatud variant Ei · Ei, põhjendad ja ütled veel kord ei · Katkise plaadi tehnia näiteks kui tulevad need tolmuimeja mehed korrutad. Ei põhjendagi. Põhjendused lükkavad hoopis sae käima. · Peegeldamine annad nagu sooja käepigistuse 20/80 Tuleks analüüdida, mis meie aja ära sööb. Milline on sinu kontroll ajaraiskaja üle. 80 ei saa välja lülitada, aga sellele ei pea nii suurt tähelepanu pöörata Tuleb tunnetada, kust maalt on see mõistlik ja kust maalt see muutub narruseks. Prioriteedid muutuvad elus. See, mis ühel hetkel tundud vältimatult oluline, see muutub teisejärguliseks, aga lahe on ka see, et me saame ise midagi teha. Need on meie valikud elus. Tööl on kindlasti ajaraiskajad koosoelkud. Oskus neid blokkida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
