vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) Defineerimine: • Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. (nt. Obama tunnevad kõik ära, tavalist juustutootjat tuleb ulatuslikult defineerida. • Defineerimine kontekstis — Sildistamine (nt. tüüpiline eesti pensjonär) • Osutus — näitav / osutav defineerimine (nt. see on see oluline moment) • Viidata saab objektidele, kohtadele, ajamomentidele. • Pilt ja hetk seostatakse — just praegu toimuv: live (otseülekanne). Osutus — Liikumine on pildis huvitav, aktiivseid tegevusi saab näidata. Argumentatsioon — tajumist ja mõtlemist ei saa pildis näidata, seda saab sõnadega kirjeldada (uudisloos). ———————————————————- 3:4 — vana TV 35mm film — laius kolmandiku võrra suurem kui kõrgus 16:9 — uus TV String — tähekombinatsioon millel on tähendus
mis ARIMA mudelite korral on tavaliselt kas 0.05 või 0.10 Võrreldes erinevate mudelite korrelogramme ning kirjeldatuse taset valitakse välja kõige sobivam mudel. 9. Valge müra, ARMA(1;0) ja ARIMA mudel; Valge müra – lihtsaim juhuslik protsess. Zt-At rida koosnebki ainult puhtast juhuslikust komponendist, mis kõigub nii kuidas ise tahab. Keskväärtus, hajuvus ei muutu. Ei sõltu aegrea muutujad Zt teistele ajamomentidele vastavatest muutuja väärtustest. ARMA(1;0) on sarnane AR(1)– esimest järku autoregressiivne mudel, ning selle korral autokorrelatsiooni koefitsiendid lähenevad aeglaselt nullile. ARIMA(1;0;1) – 1 järku autoregressiivne integreeitud ARMA(1;0) . Identifitseeritud libiseva keskmise (I järku) autoregressivne mudel. Autokorrelatsiooni koef. lähenevad aeglaselt nullile ning arvestavad ka probability väärtust. 10. Milline on hea ökonomeetriline mudel; Statistiline olulisus
mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused
süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest
Diskreetaja süsteemides kasutatakse z-teisendust. 7.2 Diskreetne ülekandefunktsioon. Vaata eelmist punkti. 7.2 Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. ajamomentide t hulk T={ti} on lineaarselt järjestatud reaalarvude hulk (R). kõik süsteemimuutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele võivarasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest.7.3 Siirdeprotsessid ja nende arvutamine. Vaata punkti 3.4 7.4 Impulss ja hüppekaja Kui rakendada z-teisendust diskreetaja süsteemi olekuvõrranditele, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid X[k+1]=X[k] + U[k] z zX(z)= X[z] + U[z] Y[k]=CX[k] + DU[k] z Y(z) = CX(z) + DU(z) ,millest diskreetsete ülekandefunktsioonide maatriksi avaldist: H(z)=C(zE-F)-1+D. Kasutades Z- teisendusi saame süsteemi väljundis diskreetse hüppekaja g[kT], kui anname
Diskreetaja süsteemides kasutatakse z-teisendust. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus: Füüsikalise realiseeritavuse tingimused: Aja orienteeritus (ajamomentide t hulk T={ti} on lineaarselt järjestatud reaalarvude hulk (R)); Muutujate reaalarvulisus (kõik süsteemimuutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena); Põhjuslikkus (mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele võivarasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest). Siirdeprotsessid ja nende arvutamine: Siirdeprotsessid on muutuvates tingimustes toimuvad dünaamilised protsessid süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult.
annaabi.ee 
