tee pikkuse järgi). 5) Kogutud andmed moodustavad statistilise rea, mida korrastatakse, rühmitatakse, leitakse nendele statistilised karakteristikud, moodustatakse tabelid ja diagrammid. Variatsioonirida – tulemus, kui statistilises reas korrastatakse andmed nende väärtuste kasvavas või kahanevas järjestuses. Aegread (kronoloogilised read) – koosnevad andmetest, mis iseloomustavad nähtuse ajalist muutumist. Jagunevad: momentrida – iga liige seotud kindla ajamomendiga. perioodrida – iga liige seotud mingi ajavahemikuga. Intervallitud variatsioonireas on kasvavalt või kahanevalt järjestatud elemendid koos nende esinemissagedustega. Sageli lisatakse kümnendmurruna või protsendina esitatud suhteline sagedus, mis näitab elemendi osatähtsust uuritavas kogumis. Kumulatiivne jaotus – vaadeldava elemendi ja eelnevate elementide summa osakaal. x xi n
(intervallskaala korral viimane). Determinatsioonikordaja näitab kui suure osa ühe tunnuste hajuvusest on kirjeldatud teise tunnuse poolt. Näitab kahe tunnuse koosvarieeruvust protsendina. Seost kirjeldava mudeli leidmiseks kasutatakse regressioonanalüüsi. Aegreaks nimetatakse arvandmete rida, mis kirjeldab suuruse ajalist muutumist. Aegrida saadakse korduvvaatluse kasutamisel. Momentrida- iga element on seotud teatud ajamomendiga. Perioodrida- Iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga.
STATISTIKA MÕISTED, VALEMID AEGRIDADE ANALÜÜS • Aegrida – nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. • Aegrea elemendid – nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või –perioodid Aegread liigitatakse moment- ja perioodridadeks • Momentrida – aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga. See kindel ajamoment võib olla mingi kindel kuupäev, näiteks aasta lõpp või algus, näiteks rahvaarv 1. jaanuari seisuga või bilanss mingi kuupäeva seisuga. Momentrea oluliseks iseärasuseks on asjaolu, et nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Näiteks ei oma sisu rahvaarvude liitmine 1. jaanuari seisuga. • Perioodrida – aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga (perioodiks võib olla kuu, kvartal, aasta)
uurimustest planeeritud kunstlik tegevus, mis on disainitud konkreetse eksperimendi jaoks. Mõõtmine toimub märksa konkreetsemalt, sest lihtsalt vaatluse asemel keskendutakse eelnevalt väljavalitud näitajatele ning kogu protsess ongi disainitud nende näitajate põhjal. Muutujate puhul on eksperimendis tavaline, et võrdlusmoment tekib kahe grupi vahel, keda on erinevalt koheldud. Klassikaliste kvalitatiivsete uurimuste puhul tekiks võrdlus pigem ajamomendiga ning ei oleks seotud grupi erisusega. Ka Krathwohli väitel (2004a, 503) annab laboratooriumi keskkond eksperimendile teatava usaldusväärsuse, kuid samas käsitletakse seda tihti kui pigem probleem, sest sama uurimuse läbiviimine naturaalses keskkonnas võib anda hoopis teise tulemuse ja paneb tulemuste valiidsuse küsimärgi alla. Vaatamata sellele on eksperimendi abil võimalik saada kõige parem tulemus põhjuslike seoste uurimisel. Selle taga on tugev
Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS Aegrida nähtuste ajalist muutumist iseloomustav arvandmete rida Aegrea elemendid nähtust iseloomustava tunnuse arvväärtused ning neile vastavad teatud ajamomendid või perioodid Momentrida aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga Perioodrida aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga Analüüsitakse: absoluutne juurdekasv(aheljuurdekasv on aritmeetilise keskmisega- võrreldes eelmisega; alusjuurdekasv- võrreldes esimesega); kasvutempo(ahelkasvutempo(geom. keskmine)- uus jagatud eelmisega; aluskasvutempo- uus jagatud esimesega); juurdekasvutempo(aheljuurdekasvutempo- ahelkasvutempo-1; alusjuurdekasvutempo- aluskasvutempo-1. Kui <1, siis langus; kui >1, siis kasv);
muutumise korral. AEGREAD · Aegread on statistiliste ridade eriliik teisiti nimetatakse kronoloogilisteks ehk dünaamikaridadeks. · Sisuliselt võib aegridu tõlgendada statistiliste valimitena, kus iga valimi objekti korral on muude tunnuste kõrval fikseeritud ka aega väljendav (enamasti determineeritud) suurus. · Jagunevad omakorda moment- ja perioodridadeks. Momentrea iga liige on seotud kindla ajamomendiga, perioodrea iga liige mingi ajavahemikuga (perioodiga). Nt. momentrida: kaubamaja töötajate arv iga kvartali esimese kuupäeva seisuga. Valuuta- ja aktsiakursid, börsiindeksid, arvutisse sisseloginute arv. Perioodrida: reastatud andmed tehase kuutoodangute maksumuste kohta. Kaupluse läbimüük kvartalite kaupa, veebiserveri poole pöördumiste arv tundide kaupa. · Perioodrea liikmete summal on majanduslik mõte: väljendab vastava pikema
56.Liitindeksid – liitindeks mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaludega tunnuste kombinatsioon. Kui hindade kaaluks on toodangu mahud – hinnaindeks, kui toodangu mahtude kaaluks on hinnad –toodanbu mahu indeks. 57.Aegridade liigid –koosnevad ajamomentide või perioodide loetelust ning neile vastavate tunnuste väärtustest. Jaotatakse: momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga(kuupäev, kellaaeg vm); tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu; Perioodrida – element on seotud mingi ajavahemikuga(päev, kuu, aasta..); pideva perioodrea korral summa tähendab sama tunnuse väärtust mingi pikema perioodi jooksul. 58.Aegridade keskmised tasemed – Perioodread: võrdse perioodiga read – tavaline aritmeetiline keskmine; ebavõrdse perioodiga read – kaalutud aritmeetiline keskmine, kaaludeks perioodide pikkused. Momentread:
Neid jaotatakse moment- ja arvestab tarnejaja muutumist. Nõudlus tarne ajal ei muutu kuid muutub tarneaeg d-konst. personalirisk, kuritegevus, pollitiline risk, mitmesugused erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud, tööõnnetused. Võimalused riski kontrollida: riski perioodridadeks.Momentrea iga arv on seotud ajamomendiga, perioodrea iga liige mingi ajavahemikuga. Eesmärgid: perioodiliste võngete selgem esiletoomine. Etapid:* aegrea TK = d ( ja ) + zd ja
Kodumistega väljavõtul : μ=√δ2/n Kordumisteta: μ =√p(1-p)/n 24. Aegridade mõiste ja liigitus Aegreaks nimetatakse nähtuste ajalist muutumist iseloomustavate arvandmete rida. Aegrea elemendid on nähtust iseloomustava tunuse arvväärtused ja neile vastavad ajamomendid või ajaperioodid. Aegread liigitatakse : 1) momentread- aegrida, mille iga element on seotud teatud ajamomendiga (kuupäev, mingi aasta algus,-lõpp). Momentrea oluliseks iseärasuseks on see, et nähtust iseloomustava tunuse arvväärtuste summal ei ole reaalset sisu. Nii näiteks ei ole mõtet liita rahvaarve aastate alguses. 2) Perioodread- aegrida, mille iga element on seotud mingi ajamahemikuga, perioodiga (kuu, kvartal, aasta). a. Pidevate perioodridade perioodid järgnevad vahetult üksteisele (nt andmed ettevõtte
tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus. Teiste sõnadega: rahasumma, mis on meil täna, on väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma.
tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus. Teiste sõnadega: rahasumma, mis on meil täna, on väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma.
tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus. Teiste sõnadega: rahasumma, mis on meil täna, on väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma.
tuleb alati arvestada, et rahal on ajaväärtus. Teiste sõnadega: rahasumma, mis on meil täna, on väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma.
Samuti tuleb kursis olla makromajanduses kasutatavate näitarvude muutustega, et võtta vastu õigeid otsuseid. Aegreaks (kronoloogiliseks reaks) nimetatakse arvandmete rida, mis kirjeldab suuruse ajalist muutumist. Aegrida saadakse korduvvaatluse kasutamisel. Harilikult esitatakse aegrida ajamomentide (kuupäev, kellaaeg) või ajaperioodide (kuu, kvartal, aasta) ja neile vastavate suuruse väärtuste kogumina. Momentrida iga element on seotud teatud ajamomendiga (näiteks elektrienergia arvesti näit konkreetsel ajahetkel). Perioodrida iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga (näiteks elektrienergia kulu päevas). Sõltuvalt, kas ajamomentide vahed on võrdsed või mitte, saab rääkida võrdperioodsetest ning mittevõrdperioodsetest aegridadest. ÜLESANDED Ülesanne 12-1 Milliste järgnevate suuruste aegrida on esitatav momentreana, milliste oma perioodreana? a) sularaha hulk kassas; b) käive; c) toote hind;
annaabi.ee 
