teemaga, esineb ka kriitilist realismi(eriti Venemaal), tagasihoidlikud värvid *Venemaa kunst on ühiskonnakriitiline, 1870 luuakse Rändnäituste ühing, Peredviznikud tegid näituse ja viisid seda ühest linnast teise, olustikumaalid, enim töid on lihtrahva elust Ilja Rapin inimest kujutas väga elavana, värvilised tööd, maalib nii kaasaega kui ka ajalugu, ,,Burlakid Volgal", ,,Bojaaritar Morozova", ,,Zaproozlased kirjutavad kirja türgi sultanile" Vassili Surikov ajaloomaalija, ,,Bojaarital Morozova", ,,Lumelinna vallutamine" Ivan Aivasovski meremaalija, ,,9. laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist"
näod ,,Burlakid Volgal" kujutab ränka tööd laevade inimjõul vastuvoolu vedamine tegevaid töölisi. Rõhutab meeste vaeva, kurnatust, kannatust. Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik! ,,Ristikäik Kurski kubermangus" läbilõige kirevast vene ühiskonnast ,,Ivan Groznõi ja ta poeg" hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga Kuulsad on portreed vene kirjanikest ja heliloojatest (Tolstoi, Mussorgski jt). Teine kuulus vene realist * Vassili Surikov (1848-1916). Eelkõige ajaloomaalija. ,,Streletside hukkamise hommik" Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist ,,Bojaarinna Morozova" vanausuliste üht juhti viiakse minema, (vangi?) ,,Jermak Siberit vallutamas" kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile * Vassili Perov maalis ilmekaid olustikustseene, samuti portreid, töödele vahel omane humoorikas alatoon. Realistlikus laadis alustas, kuid hiljem sai olulisi mõjutusi impressionismilt vene parimaid
Manet ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V. Surikov maalikunstnik, peredviznikute liige, ,,Bojaaritar Morozova", ,,Lumelinna vallutamine", ,,Streletside hukkamise hommik", I. Repin olustiku, portree ja ajaloomaalija, maalis kaasaja kultuuritegelasi, rahva elu, peredviznikute liige, ,,Ritsikas", ,,Burlakid Volgal", ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", I. Siskin maalikunstlik ja graafik, peredviznikute liige, maalis Venemaa loodust, ,,Hommik männimetsas", ,,Metsatihnik", ,,Männimets", I. Aivazovski maalikunstnik, maalis merd ja taevast, ,,Üheksas laine", ,,Reval", ,,Sinine koobas Napoli lähedal", Eesti J. Köler akadeemilise kunstiharidusega
ja etnograafilise eksootika huvita. Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani 3. veebruar 1925 Düsseldorf) oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis ajaloomaalija Louis Des Coudres'i juures. 1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875[1] ) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline,
loengut. 1621 Teinud otsuse hakata maalikunstnikuks, veenab ta vanemaid, et need lubaksid tal ülikoolist lahkuda ja saadaksid ta Jacob Isaacz van Swanenburgi(1571- 1648) ataljeesse. Seal tahtis ta õppida 3 aastat, et saada meisterkunstnikuks vastavalt Püha Luuka gildi, Leideni kuntsnike ühenduse, nõuetele. 1624 Pärast lühikest aega Jacob Pynase (1554-1648) ataljees läheb ta õppima Amsterdanmi Pieter Lastmani (1583-1633) juurde, kes oli sel ajal soosituim ajaloomaalija. Rembrandt on tema juures õpilaseks 6 kuud. 2.2. Leiden (1625-1630) 1625 Rembrandt naaseb Leidenisse mõnede joonistustega Lastmani töödest, olles valmis alustama sama edukat isiklikku karjääri. Ta seab vanemate majas sisse omaenda ataljee. 6.september maetakse ta õde Machtelt. Rembrandtiga ühineb tema sõber Jan Lievens (1606-1674) kellega Rembrandt jagab oma töid. Samal aastal ilmub ka Rembrandti esimene dateeritud töö ,,Püha
Realism jõudis kiirelt saksamaale. Düsseldorfis kujuneb välja koolkond, mis püüdis kujutada kodumaa maastikku ja lihtrahvast. Realism jõudis ka venemaale. Rändnäituste ühing korraldas näitusi mis vastandus akadeemilisele kunstile.(Peredviznikud) Nende maalid olid illustratsiooniks ühiskonnas levivatele meeleoludele. 19.saj teisel poolel jõudis realism ajaloomaalile. Hakati kajastama murrangulisi sündmusi. Püüti olla väga täpsed. A. von Menzel on tuntuim saksa ajaloomaalija. Kujutas Freidrich suure ajastut. Maalis ka kaasaegseid sündmusi. Üks esimesi kes kujutas Berliini tänavaelu. I. Repin maalis ajaloosündmusi, kuid kaasaegsed tööd on tuntumad. Realism levis ka skandinaaviasse. Rootsi realist A. Zorn maalis portreid ja rahvatüüpe. Norras ja Soomes tunti suurt huvi realismi vastu, see tõi ka iseseisvusliikumise. J. Köler oli esimene rahvusliku kunsti esindaja eestis. Ideaaliks oli vene akadeemiline maalikunst. Maalis portreid. A
annaabi.ee 
