Traat „Minge üles mägedele”) 2 mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” ja „Katkuhaud”, Sofi Oksaneni romaanid, eeelkõige „Puhastus”, Andrei Ivanov) 3 koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika; historiograafiline metafiktsioon (Linda Hutcheon). Romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia ja paroodia: mitte mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse; interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust (Kristian Kirsfeldt, Kalevipoeg 2.0; Aarne Rubeni romaanid töölisliikumisest, Andrus Kivirähu minevikuainelised raamatud; allternatiivajalugu (Hargla) 3a) nüüdiskultuuri suhe muinasajaga (Trubetsky luule, Hvostovi „Henrik”, film „Malev”, Metsatöll jms)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast 18 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2 Ajalookirjutamise areng 23 2.1 siit peaks algama uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 3 Seletus 33 3.1 Narratiiv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 3.1.1 Gallie . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ajaloomaali kõrgajaks, mis on tingitud kõrgendatud rahvusteadvusest. Paraku kaotab ajaloomaal oma tähtsuse 20. ja 21. saj. modernses kunstis. Teema valikus lähtusin just oma erialast- ajaloost, püüdes veel rohkem jälile saada ajaloo mõjudest kunstile ja kunsti „käekäigule” läbi ajaloo. Kunst ja ajalugu on mõlemad humanitaarteadused ja omavahel tihedasti seotud, kunst on ju kultuuri osa, mis on äärmiselt vajalik ajalookirjutamise juures. Ajaloolane on kui kunstnik, kes loob (tõlgib) inimestele kujutluspildi minevikust, erinevalt maalikunstnikust, on tema töövahenditeks tint ja paber ja tema loomingut on sageli raskem mõista kui kunstniku maalitud pilti, kus kõik tähtis on ühele pinnale paigutatud ning kui vaataja natukenegi pildi sisse oma pilguga tungib, mõistab ta selle tähtsust. Järgnevalt ongi ära toodud suurematest ja tähtsamatest kunstiajastustest (alustades
Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel. 15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand Liivi sõja ajal uus huvi ajalookirjutamise vastu. Siingi legitimatsiooniteema, vaja seletada, mis juhtus (al 58), tärkas huvi Liivimaa vastu ka väljaspool. Paljud ilmusid trükis juba siis. B. Russow – Liivimaa kroonika. Õppinud Stettinis, Wittenbergis olnud ka. 1563 hiljemalt Tallinnas ja surmani, kuni 1600 Pühavaimus õpetaja. Päritolu küsimus segane. Johansen pidas eesti päritolu tegelaseks. Aga viited puudusid. 1990. aastail H.
5. Postmodernistlik ja koomiline ajaloonarratiiv (nt Kalevipoja ümberkirjutused, Aarne Rubeni ,,Volta annab kaeblikku vilet", ,,Lugusid Anveldist ja Kingisepast", Hargla ,,French ja Koulu"-tsükkel) Historiograafiline metafiktsioon (romantilisele ja rahvuslikule vastanduv iroonia, paroodia ja mäng, nihestatus ja pingevaba ajalugu). Mitte see, mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse: interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust. Rõhutatud kaasaegsust. Kristian Kirsfeldt jämekoomiline ,,Kalevipoeg 2.0" (2010) hea eesti näide, kuidas muinasmineviku kangelasnarratiiv kaasaegse mentaliteetidega üle kirjutatakse. Järgitakse eepose tegevuskäiku samm-sammult midagi välja jätmata, kõik kohad kirjutatakse üles massikultuuri keeles, action filmi poeetikat kaasates. Lorilaulu traditsiooni elustumine (joomine, söömine, seks jms)
Mõnikord suundusid kaubanduslikud ekspeditsioonid isegi kaugesse Foiniikiasse (Büblosesse) ja võib-olla ka Kreetale. Röövkäigud ja kaubandus tõid Egiptusesse metalli, mis oli ikka veel väga haruldane. Nüüd hakkab kivi ja puu kõrval sagedamini esinema vask. Kuid nüüdki on see veel niivõrd haruldane, et aastakirjetes, mis märkisid kõige tähtsamaid sündmusi, jäädvustatakse ka kuninga vaskkuju valmistamine. Nagu ma juba jutustasin, egiptlastel olid väljakujunenud ajalookirjutamise vormid. Ajaliselt kõige vanemad on nn. Annaalid (pärinevad kolmanda aastatuhande algusest), kus arvutati (õigemini nimetati) aastaid, vastavalt tähtsamatele sündmustele, mis konkreetset aastat eelnevast ja järgnevast eristasid. Esimesed annaalid kirjutati tahvlikestel (hiljem papüürustel). Säärased "annaalitahvlikesed" (hilisema "Palermo kivi" eelkäijad), on pärit kuningas Aha /Ahi (I.dünastia, ~ 2950) valitsemise ajast. Nad
Huvitav lugemispala on 1976. a ilmunud P. E. Wilde Lühhike Õppetus faksiimileväljaandena. Samuti on viimasel ajal kirjastus Ilmamaa oma Eesti Mõtteloo sarjas taasavaldanud mh ka meedikute kunagi kirjutatut (J. Luiga näiteks), väljaspool antud sarja on Ilmamaalt ilmunud ka K. Koniku kirjutiste taastrükk. 27 Historiograafia käesoleva mõiste levinuim tõlgendus, mida ka siinkohal silmas peetakse, on mingi piirkonna, valdkonna vms kohta kirjutatud ajalooliste tööde ülevaade (,,ajalookirjutamise ajalugu"). 49 Lisaks on erineva tasemega, erineva suunitlusega ja erineva metoodilise lähenemisega avaldatud hulk lõhemaid artikleid meditsiiniloo vallast. Kogumik, millest neid sageli leiab, on Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Antakse välja juubelite ja tähtpäevadega seotud artiklikogumikke. Ajaloolisi ülevaateid avaldavad perioodilised väljaanded nagu Eesti Arst (Nõukogude Eesti Tervishoid) ja Hippokrates.
annaabi.ee 
