KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
Saamimaast, ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel. Saamid elavad Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa piirides laialdasel Põhja-Jäämere äärsel maa-alal, mis ulatub 300-400 kilomeetri laiuse ja 1500 kilomeetri pikkuse ribana Kesk-Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Ajalooline saami ala on ulatunud tunduvalt kaugemale lõunasse, muuhulgas kuni Soome rannikualadeni Läänemere ääres. Nimetused Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Arvukus Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja
") Selle tsitaadi lisamisel oma referaati oli mul kaks põhjust: esiteks arvan, et tänu Friedebert Tuglase Aino Kalda jutustuse ,,Reigi õpetaja" tõlkele saan ettekujutuse kasutatavast kõnelaadist, mis on iseloomulik perioodile, mida oma referaadi selles osas käsitlen. Teiseks on tsitaadis ilmekalt juttu sellest, millised tagajärjed võivad olla enesevalitsuse kaotanud õpetaja käitumisel. Kahjuks ei leidnud ma oma kasutuses olnud ajalooallikatest viidet sellele, kas tsitaadis kirjeldatud sündmus ka tegelikult aset leidnud on. Ajalooallikana kasutan Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ( Kallas 2008 ,162). Lempeliust süüdistati vallandamisel esiteks korralageduses. Ta ise ütles, et tema elamine ja säng olid koolimajas, mis asus toomkiriku kõrval ja ta manitses poisse kümme korda päevas, Jumal ise võib seda kinnitada.Teiseks süüdistati teda rootsi keele mitteoskamises. Ise kinnitas
Tekkisid põllumajanduslikud isemajandavad üksused, domeenid. Tootes vaid enda vajaduste tarbeks, ei vajanud domeenid oma tarbjalikukkuses kaubandust. Raha väärtuste langedes kadus ühtlasi vääringute ühtsus. Esimese germaani vürstina usurpeeris Meroving Theudebert I keisri õiguse vermida münte oma nimega. Läänegootide ja langobardide kuningal õnnestus mündivermimine kuninga kontrolli all hoida. Prantsuse ajaloolane Pierre Riche on ajalooallikatest välja uurinud erinevate kaupade väärtusvahekorrad. On mõistetav, et tegemist saab olla vaid ligikaudsete väärtustega, sest paljude 7 mõõtühikute väärtus on ebaselge. Näiteks kõiguvad andmed Karolingide aja levinuima mahuühiku, vaka kohta, 20 ja 70 liitri vahel. Kuningas Karl ja Karl Suur nägid vaeva, et seda mitmekesisust ühtlustada. Oma ,,Admonitio generalises" (,,Üleüldises manitsuses") 789. aastast andis Karl
Päris lõpuks veel 2 asju: Vene leetopissid. Kui Liivimaa allikad on laiali paisatud, siis kasutatakse nende publikatsioone - väga suur osa allikatest on publitseeritud. Liivimaa on nimelt see piirkond, kus keskaja ajaloo allikad on trükis avaldatud kõige suuremal määral, kuigi suur osa seeriate publitseerimine on pooleli jäänud. Neid finantseerisid rüütelkonnad, selle finantseerimine katkes Eesti ja Läti Vabariigi loomisega. Liivimaal ajalooallikatest suur osa publitseeritud, sest allikaid oli ka vähem kui Süda-Euroopas. Suur osa publikatsioon on väga vaned, nii näiteks 13. sajandi köide ei ole kõlblik filoloogilise uurimustöö jaoks, sest dokumendid esitatud standardiseeritud ladina keeles. Paljud asjad on hiljem uuest avaldatud, täpsemini ja paremini. 13. sajandi osas võib öelda, kõik mis vähegi arvesse tuleb, on ilmunud, 14. sajandil juba vähe, 16. sajand on allikapublikatsioonidega kaetud ebaühlaselt. 20.02.12
metoodikat, abivahendeiks amuletid, talismanid, religioosse sisuga tekstid jms. Kasutati ka sümboolseid meetodeid terade laialipuisatmist / kokku korjamist, loomade maksalt ennustamist jms. Valdkond, mida Mesopotaamia alade meditsiinist on järeltulevatele põlvedele ajaloolaste poolt põhjalikult serveeritud, on teemad, mis seotud arstide tasustamise, kuid ebaõnne korral raviteenuse osutamisel, ka karistamisega. Eriti on see valdkond olnud ,,hambus" marksistlikel meditsiiniloolastel, sest ajalooallikatest ilmneb raviteenuse osutamisel selge klassivahede tegemine isandat raviti teist moodi kui orja. Tasu oli erinev ning ka kahjutasu (karistus), mida arst pidi äpardumise korral tasuma (kandma), oli orja puhul väiksem. Siinkohal võiks rõhutada erinevust Egiptusega, kus arst ise oma tegevusest suurt kasu ei teeninud, samas oli ka vastutus materiaalses ja ihulikus mõttes väiksem. ANTIIK-KREEKA on teadus- ja meditsiiniloo jaoks A ja O. Teadus tänapäeva mõistes tekib seal
Mansid uskusid, et haigusi põhjustavad inimestesse asunud haiguste vaimud, samaan püüdis neid välja ajada. Mansi samaanid said oma tegevuse eest väikest tasu, nende elatusalad olid samad mis teistel mansidel. Kuigi pärast Nõukogude Liidu lagunemist on mõnel pool taastatud mansi pühapaiku, usund siiski taandub ning vähe on mansisid, kes täidavad usulisi kombetalitusi. Saamid Marju Peterson NIMETUSED Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Antiikajast alates on muud eurooplased saame nimetanud ka fennideks või finnideks. Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses ,,Germania", vastandades nende kehva, kuid rikkumatut loodusrahva elu rikutud lääne tsivilisatsioonile. 555
annaabi.ee 
