töölauale, et saaks kiiresti programmi avada vajadusel. Jätkamiseks vajutage "Next " nupule. 10 4.8. Nüüd vajutage nupule "Continue". Peale seda saab installatsioon alata. 4.9. Järgmiseks tuleb sisestada võtmekood, mille saite toote ostsmisel. Kui kood on õige, vajutage nupule "Enter". NB! Kui teil ei ole seda koodi, vajutage nupule "Skip", mis tähendab seda, et te saate programmi ainult piirangutega ja/või ajalimiidiga kasutada. Uues aknas peale edukat toote aktiveerimist vajutage lõpetuseks nupule "Finish". 11 5. Virtuaalmasina loomine 5.1. Avage WMware Workstation kiirikoon töölaualt sedasi, et tehke parempoolne hiireklõps ikoonile ja vajutage: eestikeelse Windowsi puhul "Käivita administraatorina" või inglise keelse puhul "Run as administrator". Võib ka avada selle Start menüüst
järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t, veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET - küsib infot; POST - klient saadab veebiserverile infot HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 6 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida
Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP 3)TCP-B saadab vastu kinnituse, et SYN jõudis kohale ning Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse jooksul teha mitu vastab ja saadab oma järjekorranumbri ning eraldab vajaliku füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste päringut, ühenduse kestus piiratakse ajalimiidiga. Päringud: stacki 4)TCP-A vastab tühja segmendiga, milles on ainult ACK parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub GET-info küsimine, POST- serverile info saatmine, HEAD- TCP-B SYN-i kohta. Seejärel hakkab TCP-A andmeid alles füüsiline andmeedastus. päring, millele ei nõuta serveri vastust. Kuna server ei mäleta saatma. 8
HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse UDP aga ei jaga enam teateid pakettideks vaid saadab need kõik korraga kohale nii kiiresti kui võimalik, mingit kontrolli saatmisele ei Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - järgne. St programm mis kasutab UDP protokolli peab olema võimeline tagama kogu sõnumi saabumise õiges järjekorras. Koormuse teataval kombel adresseerima/paketeerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti (ümbrik)
Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 13. HTTP + Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET küsib infot; POST klient saadab veebiserverile infot HEAD päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida
Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET – küsib infot; POST – klient saadab veebiserverile infot HEAD – päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama „authorization:“-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 5
või mitte (nt real audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - 2 RTT-d objekti kohta; tihti avatakse mitu kanalit, et erinevaid asju saada, see võib aga ummistada. /// Persistent HTTP: Server jätab pärast vastuse saatmist ühenduse lahti ==> HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language.
audio) 13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80. ==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. /// ==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi. ==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - 2 RTT-d objekti kohta; tihti avatakse mitu kanalit, et erinevaid asju saada, see võib aga ummistada. /// Persistent HTTP: Server jätab pärast vastuse saatmist ühenduse lahti ==> HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language.
kolmas tegutseb silmaplaatidega. Harjutuspadruneid ei tohi kasutada, kui kasutatakse silmaplaate. c. Ettenäitamisel peaks instruktor kasutama ühe sõduri abi, kes aitaks tal relva vinnastada. d. Liikuvate sihtmärkide tulistamist õpetatakse järgnevates tundides. e. Tuleliigi “Vaata ja lase” kinnistamisel andke käsklused “Üles” ja “Alla”, mis imiteerivad sihtmärkide ilmumist. Alustage ajalimiidiga 4 sekundit lasu kohta, vähendades seda töö käigus. Vahetevahel andke käsklus “Mööda”, et sõdur peaks laskma teist korda. f. Tuleliigi “Kiirtuli” kinnistamisel alustage 5 lasust 30 sekundi vältel. Suurendage laskude arvu või vähendage ajalimiiti vastavalt vajadusele. g. Viimaseks harjutuseks jagage jagu gruppidesse ning harjutage kõiki tuleliike. h. Sobival hetkel tunnis rõhutage hea tulekontrolli väärtust ja efektiivse tule
Kasutab alusena TCP’d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte tüüpi ühendusi: Püsiv (persistent) ja mittepüsiv ühendus.
annaabi.ee 
