23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises, oli Maanõukogu liige ning oktoobris valiti ajutise Maavalitsuse esimeheks. 1917. a lõpus vangistati ajutiselt enamlaste poolt. Oli 24
filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi nõrgad. Ta asus tööle koduõpetajana ja hiljem siirdus pärandusraha abil Jena Ülikooli palgata dotsendiks. Aastal 1805, 35- aastasena, nimetati ta Jenas erakorraliseks professoriks. Kuulsas ülikoolilinnas valmis ta esimene meistriteos ,, Vaimu fenomenoloogia'', mis ilmus 1807. aastal. Teos valmis päev enne seda, kui Napoleon vallutas Jena. Selles segaduses kaotas Hegel oma töökoha. Edaspidi töötas ta ajalehetoimetajana ja oli mingi lütseumi direktor. Selle aja jooksul lõi Hegel oma süsteemi ulatusliku mõistelis- loogilise süsteemi. ,, Loogikateadus'' ilmus kolmes osas aastatel 1812- 1816. Natuke enne seda abiellus Hegel 20-aastase senaatoritütrega. Pere liikmeks sai ka Hegeli abielu väline poeg. Aastal 1816, 46- aastaselt nimetati Hegel Hiedelbergi ülikooli filosoofiaprofessoriks. Aastal 1817, kui ilmus esimene väljaanne mammutiteosest ,, Filosoofiliste teaduste
Ehkki Hermann oli muusikas põhiliselt iseõppija, on tal suuri teeneid rahva muusikalisel kasvatamisel "Laulu ja mängu lehel" oli selles hindamatu osa, neis ilmunud materjaliga andis ta ka suure panuse eestikeelsesse muusikaterminoloogiasse. Tema teised tegemised Hermann oli muusikategelane, helilooja, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ta oli Eesti ärkamisaja üks värvikamaid isiksusi. Hariduselt filosoofiadoktor, töötas ta eesti keele lektori ja ajalehetoimetajana, selle kõrval leidus tal võimekust olla amatöörhelilooja, koorijuht, kirjastaja, kirjanik ja luuletaja, rahvaviisikoguja ja muudki. Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks,. Püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad) Asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine Teaduse Raamat") ning andis välja ka esimese eesti
G. W. F. Hegel ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad. G. W. F. Hegel 5 Oli abielus endast poole noorema naisega. Hegel on töötanud koduõpetajana, abiprofessorina, G. W. F. Hegeli büst ajalehetoimetajana, lütseumi rektorina, Heidelbergi Ülikooli filosoofiaprofessorina, Berliini Ülikooli rektorina. 6 Tema üheks kuulsaimaks teoseks on Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes. G. W. F. Hegel 7 Ta oli üks Saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung hoolimata sellest, et esitusviis polnud just hiilgav
FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur. Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees Andis välja ajakirja " Laulu ja mängu leht" uudiseid maailma muusikast, noodid, õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria. Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega. Kirjaniku ja luuletajana andis välja luulekogumikke, näidendeid, järjejutte. Keeleteadlasena tundis Hermann muret, et eestlastel puudub ühine kirjakeel.
1917 aastal suri Remarque’i ema pärast pikaajalist võitlust vähiga ning pool aastat hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“. Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919. aastal ning jätkas õpinguid õpetajate seminaris, mille samal aastal ka lõpetas. Õpetajana kirjanik tööle ei jäänud ning suundus 1922. aastal tööle Hannoveri, kus ta asus tööle reklaamkirjutajana ning 1925. aastal kolis kirjanik omakorda Berliini ning asus tööle ajalehetoimetajana. Berliinis abiellus kirjanik ka esimest korda, kuid see ei jäänud püsima. 1929. aastal ilmus kirjaniku teos „Läänerindel muutuseta“ ning sellest sai peaaegu koheselt ka hitt. Esimene trükk müüdi läbi ühe päevaga ning sellest ei saanud hitt mitte ainuüksi Saksamaal, vaid kogu maailmas ning kuulsusega kaasnesid nii omad võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta öelnud järgmist:
hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“. Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919. aastal ning jätkas õpinguid õpetajate seminaris, mille samal aastal ka lõpetas. Õpetajana kirjanik tööle ei jäänud ning suundus 1922. aastal tööle Hannoveri, kus ta asus tööle reklaamkirjutajana ning 1925. aastal kolis kirjanik omakorda Berliini ning asus tööle ajalehetoimetajana. Berliinis abiellus kirjanik ka esimest korda, kuid see ei jäänud püsima. 1929. aastal ilmus kirjaniku teos „Läänerindel muutuseta“ ning sellest sai peaaegu koheselt ka hitt. Esimene trükk müüdi läbi ühe päevaga ning sellest ei saanud hitt mitte ainuüksi Saksamaal, vaid kogu maailmas ning kuulsusega kaasnesid nii omad võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta öelnud järgmist:
mail 1819 Vändras möldri ja kõrtsimehe pojana. Poisile pandi nimeks Jaan, perekonnanime sai nende pere paar-kolm aastat hiljem. Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli kutsariks abipastor C. Körberi juures, kellelt sai õpetust muusikas ja saksa keeles. Aastast 1838 oli J Vändras koolmeistri abi, 1842. aastast köster ja kihelkonna (khk)-kooliõpetaja. Nüüdsest kanti ta kohaliku saksa koguduse personaalraamatusse kui Johann Jannsen. Alles 1860. aastate lõpul hakkas ta ajalehetoimetajana kasutama Johann Voldemar Jannseni nime. Abiellus saksa päritoluga piimaametniku tütrega 1843, neil sündis 6 last. Rahamured sundisid katsetama kirjapõllul. 1850 kolis perekond Pärnusse, kus jätkas koolmeistrina. Alustas poolperioodiliselt ilmunud jutukogudega Sannumetoja, 1857 hakkas toimetama trükkal W. Bormi välja antavat Perno Postimeest, saades Bormilt selle töö eest u 350 rubla aastas. 1864 asus Jannsen Tartusse toimetama ja välja andma uut ajalehte Eesti Postimees,
annaabi.ee 
