kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63). Eesti Postimees Esimene ülemaalise tähtsusega. Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine
METAFÜÜSILINE MAAL Itaalia 1917-1921 Nime andis: Carlo Carra, teooriaid tutvustasid ajakirj. Valori Plastici's. TUNNUSED: eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. linnavaated või siseruumid. maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär. Vormid ümbritsetud musta joonega, heledalt valgustatud. Ruum matemaatilise rangusega , viirastuslik. Värvid tuhmid
05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin
5 sündmust 1)Laul. Revol. 2)Rahvarinde loom,massiline rahvaliikumine, 3)Balti kett-näitas vab tahet ja aitas kaasa Balti riikide iseseisv, 4)M-avaldus hirvepargis-pol.m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan,hakati avalik-tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises. LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis,laulis kogu öö lippudega,hakati teadvustama ajalugu,ajakirj ja tv vabanesid tsensuuri kammitsatest,korraldati lauluväljakul"Eesti laul" rahv.massim-avaldus Kodanike komitee Rahvarinne ja EKP suht sellesse eitavalt,tõrjuvalt kuid osalesid valimistel.90.märts toim Eesti Kongress,tegevorganiks valiti Eesti Komitee,Kodanlike komiteede liikumine oli tõestanud elujõulisust ja omariikluse taastmist Omariikluse taastamine (20.aug.91)Läti,Leedu riikluse iseseisv järgmisena,riigipöörde katse kukkus
okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei · Oma partei ka sotsdem, jäi rahvuslikule alusele · Ärevamates oluk kutsuti eestis ja lätis kokku rahvaesindajate nõupidamised · Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät) · Leedus levisid iseseisvust taastavad ideed, otsiti tuge saksalt KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJ ALGUL Uus aastasada: · Maailm oli eur keskne · Usa ja jaapanil tuli oma võimsust alles tõestada · Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi · Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress
taasliitm-ga. Eeldused: poliitil. : 1949 kristl-dem Adenaueri valitsus astus ametisse. Moraalne: Prantsusmaal oli Saksa-ga ajalool leppimise meeleolu saabunud, Prant valitsus tunnetas 1950. a algul isolatsiooni sattumise ohtu,sest USA-Ingl toetasid Ruhri basseini kiiret ühiskasutamist. Sõjalis-kultuur: oht Venemaalt oli suur (aatomip) ja selle vastu ühise liiduna. Jean Monnet. Prants riikliku plaanikomitee juhi kava Ruhri söebass küs lah. 9. mail 1950 Prants Välism Robert Schumann infor ajakirj uuest initsiatiivist. Prantsusm ja Saksamaa söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks kavas luua rahvusülene - Ülemamet (High Authority). 1951 loodi 6 riigi Euroopa Söe- ja Teraseühendus - Belg, Holl, Luksemburg (lüh Beneluxi maad), Prants, Saksam ja Itaaalia : lüh ESTÜ. ESTÜ sees kaotati impordi ja eksporditollid, kaotati hinda ja tarneid mõjutavad piirangud, seati eesmärgiks kehtestada stabiilne varustatus ja madalaim põhjendatud hind.
Kõige levinum on siin kõnelda ,,pühast viisainsusest", on 5 põhiprintsiipi. Parteilisus, kõrge ideelisus, rahvalikkus, tõepärasus (pravdivost) ja hiljem lisandunud kriitika ja enesekriitika. Kui te satute mingitel puhkudel kokku nende asjadega, võib näha ka palju pikemat põhiprintsiipide rida, sest Nõukogude vaimulaadile kohaselt juhtus niimoodi aegade jooksul, et kui mingi tähtis parteiboss midagi tähtsat ja väga põhjapanevat ütles (ajakirj. kohta), leidus nn ajakirjandusteadlasi, kes usinalt sellest kohe teooriat kirjutama asusid ning põhiprintsiipe juurde panid. Viimati oli põhiprintsiipe juba vist kümme või üle selle. Narrused ei pruugi meid huvitada, kuigi need on huvitavad küll. Mida peaks printsiibi puhul silmas pidama? Printsiip on kahetise iseloomuga. Ühelt poolt tugineb ta seadustele ja seaduspärasustele, ta ei ole aga seadus ega seaduspärasus, kuna viimased on objektiivsed. Need eksisteerivad tundmisest ja
annaabi.ee 
