Laura Freivald, bioloogia-1 MEEDIAUURINGUD Meediauuringute eesmärk on anda üldist teavet Eesti elanike ajakasutusest, et seeläbi teha efektiivsemaid strateegilisi otsuseid kommunikatsioonikanalite valikul ning kirjeldada jõujooni ja nende trende erinevate meediatüüpide vahel. Sellise uuringu näol on tegu ainsa uuringuga, mille abil on võimalik erinevaid meediatüüpe - TV, raadio, trükimeedia, internet ja meediakasutusega konkureerivad tegevused - samadel alustel omavahel otseselt võrrelda. Tulemused võimaldavad kõrvutada ühest küljest kokkupuuteid erinevate meediatega, samas
Referaat-essee Käesoleva referaat-essee eesmärgiks on analüüsida inimeste ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal. Vastavasisuline uurimus on läbi viidud kahel korral aastatel 1999-2000 ning 2009-2010.1 Siinses töös püütakse tähelepanu pöörata mõningatele erinevustele ja sarnasustele eri perioodide vahel ning võimaluse korral pakkuda muutustele või nende puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Eesti ei ole selle uuringu läbiviimisel ainulaadne taolist küsitlust on läbi viinud ka paljud teised Euroopa riigid. Üldkogumiks konkreetse uuringu puhul Eesti kontekstis olid Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta kindlates institutsioonides (vangla, hooldekodu) viibijad. Alalised elanikud on seejuures isikud, kes on viibinud või kavatsevad viibida Eestis üle aasta
laps õpib linna koolis ja pereisa käib samuti linna tööle. Peres on väga oluline korralikult planeeritud päev, sest keeruline logistika ja laste rohked huviringid nõuavad head planeerimist. Lisaks toimetan palju vabatahtlike rindel, samuti osalen erinevates projektides, mis puudutavad kultuurilisi tegevusi. Ajakasutus on olnud minu jaoks alati probleem. Tihti võtan endale rohkem kohustusi, kui inimvõimetel piire, mistõttu on esinevad pea kõik halvast ajakasutusest tingitud probleemid. Siplen pidevalt I kvadrandis, nii et arenguruumi on veel palju. Olen viimase aasta jooksul vaadanud mitmel korra tegelikele eesmärkidele otsa ja kõrvaldanud raske südamega nn ballasttegevusi. Reaalselt on sellest ikka veel vähe. Sihtisin ajatabeli kasutamise just kõige intensiivsema nädala peale, tõhustamaks oma tegevuste protsessi. Kasutasin ajatabeli koostamisel ,,101" lähenemist. Koostasin tööde ja tegevuste nimekirja, järjestasin prioriteedi ja nii palju kui
tekitanud lähikohtumine kahejalgsega. Muul ajal saadud teave langeb kokku inimsilmaga vaadeldavate loomulike käitumismustritega. Uued täppisriistad võimaldavad mõõta ja kuvada iga üksikut sukeldumist ning vaadelda veealuse käitumise iseärasusi, näiteks rännete, toidu otsimise ja leidmise puhul. Niisugused üksikasjalikud andmed võimaldavad senisest palju täpsemaid üldistusi, näiteks saame hea tervikpildi hüljeste ajakasutusest. Samuti saame hinnata energiahulka, mis loomadel kulub kala püüdes või toitu otsides. On ju ka hüljeste toidul hind kui nad peavad saagi eest maksma rohkem, kui see sisse toob, on tulemuseks järglaste hukk ning rahva allakäik. Vabas looduses elavate loomade toiduvajadust kirjeldavad nüüdsed mõõtmised ilmselt täpsemalt kui loomaaiabasseinide vaatlused. Sukeldumisandmestik peaks minevikku pühkima ka arvutused,
Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest. Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö ülesehitus ja teksti sõnastus peavad olema selgelt esitatud. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada samas tähenduses. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tehtud uurimistööst ega tohi olla autori isiklikud mõtted. Töö tulemused peavad olema praktikas rakendatavad. Kirjalikud tööd vormistatakse vastavalt käesolevale juhendile, mille koostamisel on lähtutud
õiglase väärtuse arvestus (varade hindamine turuväärtusest lähtuvalt näit DCF meetodil) valmidusastme meetodi kasutamine pikaajalistel projektidel Seetõttu vajatakse võrreldavaid põhimõtteid majandusarvestusega Uus arenev suund: juhtide sparringu-partner hindamaks teid immateriaalsete varade (intellektuaalse kapitali) arvestuseks. Controlleri peamised vastutusvaldkonnad ja nende ajanõudlus üldisest tööajast on järgmised (Weber, Schäffer, 2008, sulgudes keskmine % ajakasutusest): - Sisemine ja väline aruandlus 24,2% - Operatiivne planeerimine ja monitooring 18,8% - Kuluarvestus 15,2% - Muud juhtimiskonsultatsiooni valdkonnad 11,8% - Teatud projektid 11,3% - Strateegiline planeerimine ja monitooring 7,5% - Kapitali eelarvestamine 5,8% - Muud 5,4% 4.2. Tulemusjuhtimise kontseptuaalsed alused Tulemusjuhtimine (TUJU) TUJU ON HÄID TULEMUSI TAOTLEV JUHTIMISKONTSEPTSIOON, mis
annaabi.ee 
