sümboleid Kivisild, Tartu oma triumfikaar. Justkui asja selgituseks viitab sellele Kivisilla paariline näitusel Tähe Võidukaar Pariisis. Kaaslased on ka teistel piltidel, võimendamaks vastastikku mõtet ja tekitamaks dialoogi. Kaks paarikut, mis üksteist toetavad, poeg ja tütar, nagu ütleb Punga. Tartu on ju üks Eesti vanimaid linnu, siinsetes gooti kirikutes ja antiiki meenutavas vanalinnas on igal sammul aistitav kultuurikihi paksus. Seda tunnetanud kunstnik laseb oma reljeefina mõjuvatel lõuenditel ajalool õhkuda läbi keskaegsete telliskivimüüritiste, läbi klassitsistlike pilastrite või poolsammaste majade fassaadidel. Oma maalidel Punga loob need hooned justkui uuesti, sentimeeterhaaval, kiht-kihilt. Kui rääkida maalitehnikast, siis kihilisus ongi Punga maalilaadi eripäraks. Ta võiab spaatliga, tilgutab, laseb kuivada,
2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152177) Mis on hea luule olulisemad omadused? Üks vana vastus on sisu ja väljenduse õnnelik koostoime: tekitagu see siis tunde loomulikust ühtsusest või andekast nihkest. Mõtete pingestatus, tugev haare. Energia ja selle nõtke suunamine. Aistitav keeleruum, meeldiv ehmatus, millega lugeja teksti sisse tõmmatakse. Mulle on tähtis luuletaja viisakus, see, et ta oma lugejat respekteerivalt kõnetab. Näiteks ropendamine pole mulle võõras, seda tuleb lihtsalt teha endast ja teistest lugu pidades. Aususe ja empaatiaga. Luules võiks kehtida «tarkuse presumptsioon», st lugejat tuleks pidada pigem targaks kui lolliks. Ei tohiks tema poole lamedamalt pöörduda, kui pöörduksime iseenda poole.
Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5
Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) 122 Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) 123 Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5
Sui generis nähtus iseenesest. Üleloomulik ja loomulik. Sakraalne ja profaanne. Tabu Üleloomulik vägi on religiooni ja maagia objekt nähtus, mis ei ole inimesele ehk subjektile tema meeleelundite kaudu objektiivse reaalsusena kogetav. Olemasolev teave selle kohta on mütoloogiline või teoloogiline. Üleloomulik vägi on iseloomulik üleloomulikele olenditele (Jumal, jumalad, vaimud, hinged jne). Loomulik on nähtus või objekt, mis on meile aistitav, tajutav või tuletatav kui objektiivne reaalsus. Piir üleloomuliku ja loomuliku vahel on liikuv vastavalt 2 inimtunnetuse arengule. Sakraalne ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Rüve ja neetu kuuluvad pühaduse negatiivsele vastandpoolusele ebapuhas, roojane või
議類 ⇒ 青 白川字統 ⇒ 人 議類 ⇒ 黒 白川字統 ⇒卩 参考 ⇒尼 53 1 mehe ja naise vaheline tunne 5 materiaalselt aistitav maailm (仏) 2 n¨aoilme 6 liik 3 v¨aline vorm ja kuju 7 k˜ola (日) 4 v¨arvus (五色) 8 armuke (日) 言 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 7 249 118 113 卜文