1453-kui lagunes konstantinoopol 1492-mil Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517-kui algas reformatsioon 9.Absolutism-monarhist sai riigivõimu ainuteostaja, Louis XIV Merkantilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võim suurtest hõbe ja kullavarudest. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines sellel
6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada. 8) majanduspoliitikale on iseloomulik kolooniate rajamine 9) sõjad teiste riikidega (10) suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid - Versailles' loss) Absolutismi avaldumine Prantsusmaal: 1) monarhist sai riigivõimu ainuteostaja 2) alaline sõjavägi 3) arvukas ametnikkond 4) majanduspoliitika põhines merkantilismil 5) seisuslikud esinduskogud (provintsides) 6) kõrgaadli võimu piiramine provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, keelati duellid jms. 7) ühe usu kehtestamine - Nantes'i ediktiga anti Prantsusmaa hugenottidele õigused, mis tegid neist riigi riigis. Hiljem säilitasid nad usuvabaduse, aga poliitilised eriõigused tühistati
sajandil (§1) Monarhia riigivalitsemise vorm, kus riigijuhiks on harilikult päritava ja eluaegse võimuga monarh (nt. tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5. Seisuslikud esinduskogud näiteks: 1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas 2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Tema eelkäija Louis XII oli laiali saatnud generaalstaadi (1614) 3. Inglismaa (1629-1640) 4. Venemaa (alates Ivan IV) Valgustatud absolutism - monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks oli rahva
kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil · Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule
17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688). Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht
Sellega oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Absolutism Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Mandri-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal. Abs. riigikorra toeks sai alaline sõjavägi. Majanduses toetus abs.riigivõim merkantilismile. Riiklikult juhtid majandus, tsentraliseeritud valitsusaparaat, alaline sõjavägi, rangelt kontrollitud rahvuskirik. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Louis XIII aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku generaalstaate. Asevalitsejaks Richeleu. Kõrgaadli võimu piiramine
Inglismaa valitsemises võib kohata absolutistlikke jooni vaid kodusõja-eelsel ning restauratsiooni perioodil. Ka Skandinaavias kehtestus absolutism kontinentaal-Euroopast nõrgemal kujul. Mõistagi ei kujunenud absolutistlikku riigikorda Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. ,,Riik see olen mina!" (L'Etat c'est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis relvajõudude käsutusõiguse vaid monarhile
annaabi.ee 
