Frantsiiside maksumus on tavaliselt väga kõrge. Kui frantsiisilepingu järgi peab majandusüksus maksma frantsiisiandjale jooksvalt teatud summasid (nt mitmesugused teenused, reklaamikampaania vms), kantakse need kuluks arvestusperioodil. 11 On luba, mis annab õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja territooriumil kokkulepitud tasu eest. Eristatakse tavalitsentsi ja ainulitsentsi. Tavalitsentsi müümise korral antakse teistele vara kasutusõigus ja ühtlasi jäetakse ka endale oma vara kasutusõigus. Ainulitsentsi soetamise puhul on tegemist vara monopoolse kasutusõigusega litsentsiga piiratud mahus. 12 Litsentsi eriliik on patendilitsents, mis tähendab patendivaldaja luba kindla tasu eest kasutada leiutist, patenti, kaubamärki või kaubanime. Litsentsi soetusmaksumus
a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei anna kaitstud geograafiline tähis selle kasutamiseks ainuõigust ja sellel ei ole omanikku. Geograafilise tähise kaitse all mõistetakse
Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; Ainulitsents. Teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; All-litsents. On litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Seaduse järgi õiguste üleminek. Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgiõiguste ammendumine. Kaubamärgist tulenevad õigused ammenduvad üksnes siis, kui
Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; b) ainulitsents teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; c) all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Autori õigused Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne). Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus
või üksikud autoriõigused, on järgmised: 1) autor - § 28 2) mitu autorid ühiselt - § 30 3) tööandja - § 32 4) audiovisuaalse teose produtsent - § 33 5) füüsiline või juriidiline isik, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos - § 31 6) pärija - § 36 7) isik, kellele autor autorilepingu alusel - a) loovutab (annab üle) oma õigused, b) annab loa ehk litsentsi: kas litsentsi või ainulitsentsi- § 46 8) riik, seaduses otseselt ettenähtud juhtudel (avalikus teenistuses loodud teostele, pärimisel). 14.1. teose autor: Teose autoriks peetakse Eestis ainult füüsilist isikut või füüsilisi isikuid. Järelikult juriidiline isik ei saa Eestis kanda autori kõlavat tiitlit. Eesti seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks.
juhtudel võib tarkvata olla ka leiutis, tehakse Eestis selge enamik tehingutest tarkvaraga tuginedes autoriõigusele. Kuna autoriõiguslik kaitse ei laiene ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad programmi elemendid, on tavaline, et lepingud sisaldavad ärisaladuse hoidmiseks konfidentsiaalsussätteid. Autor saab olla ainult füüsiline isik. Juriidiline isik saab tööandjana töölepingu alusel loodud arvutiprogrammi autorilt automaatselt kõikide varaliste õiguste teostamiseks ainulitsentsi. Arvutiprogrammi kui intellektuaalset vara saab õiguste omaja loovutada või litsentsida ehk kasutada anda. Õiguste loovutamine ehk üleandmine Loovutada saab ainult varalisi autoriõigusi, kõiki korraga või osa neist. Isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid üle anda ei saa. Siiski võib kokku leppida autori isiklike õiguste kasutamises (litsentsileping). Kui A sõlmib Bga arvutiprogrammi kõikide varaliste õiguste üleandmise lepingu, siis kaotab A kõik
üle riigile. Riigi nimel teostab selliseid üleläinud varalisi autoriõigusi see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimusel või juhendamisel teos loodi. Autori isiklike õiguste osas tuleb kokku leppida eraldi. Kui tööandja ja töötaja vahel mingit kokkulepet ei ole, siis eeldatakse, et kõik isiklikud õigused kuuluvad autorile. Tööandjal on võimalus sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe, millega töötaja anna tööandjale kas kõigi või osade isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi. 4. Originaalsus kui autoriõiguse põhimõiste - vastavalt autoriõiguse seadusele saavad kaitse teosed, mis vastavad teatud kriteeriumile, millestest üks nendest on originaalsus. Teos peab olema originaalne, st see peab olema autori enda iseseisva intellektuaalse loomingu tulemus. Autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgelt tajutavad. Piisab minimaalsest loomingulisest lähenemisest, mis võimaldab võita, et see tulemus peegeldab autori
teenustega, mille jaoks see on registreeritud, kogu ühenduses või mõnes selle osas. Reguleeritud on ka litsentsi lubatud liigid, milleks on ainulitsents või lihtlitsents. Ühe poole taotluse korral märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses ühenduse kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.45 Lihtlitsents võimaldab litsentsiaadil kasutada kaubamärki omaniku loal, kusjuures see ei välista, et omanik annab veel selle kaubamärgi kohta litsentse välja. Ainulitsentsi puhul on omanik sellest õigusest loobunud. 2.2.3 Kaubamärgi õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus Üldised kaubamärkidega seotud printsiibid on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingutes ning nn. Liitumislepingutes. Siinkohal on oluline märkida, et Euroopa Liidus eristatakse Euroopa Ühenduse kaubamärki ja liikmesriigi õigusaktidest tulenevalt registreeritud kaubamärki, millest oli juttu eelmises peatükis. Ühtse Euroopa Ühenduse kaubamärgisüsteemi jaoks tekkis oluline
annaabi.ee 
