,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist. Jüri, Saaremaalt pärit mees, ei söönud üldse kala ega osanud ujuda. Raamatut lugedes, kirja kirjutades ja käsitööd tehes vajas ta üha sagedamini prille, asendamatuid abimehi. Kirjand kirjutamata, raamat lugemata, teisedki ülesanded tegemata, algas uus koolipäev pärast peol käimist. Jooksnud vaid paarsada meetrit, kukkus sportlane olles välja väänanud jala. Teil õpetlastel on alati iga asja kohta seletus olemas
LAUSELÜHEND: 1) iseseisva nimetavaga lauselühend eraldatakse komaga Poiss läks metsa, seenekorv käes. 2) määruslikud nud- ja tud- lauselühend eraldatakse komaga (millal?) Suurtest linnadest lahkutud, kohaneti vaikse maaeluga. 3) täiendilist nud- ja tud- lauselühend ei eraldata (missugune?) Põliste põlluharijate mahajäetud talud tekitavad ängistust. 4) des-, mata-, maks- ja tuna- eraldatakse komaga kui tuum on lühendi algul Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus mees ruumist. 5) des-, mata-, maks-, tuna- tuum on lühendi lõpus,koma ei pane Vanu sõpru nähes rõõmustas poiss väga. 6) lauselühend on aluse ja öeldise vahel, eraldatakse komadega Tiina, nähes vanu sõpru, rõõmustas väga. 7) ühesõnalist ja vat- lauselühendit komaga ei eraldata Lepikusse jooksvat jänest koerad enam kätte ei saanud. LIITLAUSE: Komanõudvad rinnastavad sidesõnad: kuid, aga, vaid, ent, järelikult, seega, niisiis, see on, see tähendab.
Nt: Ta vaatas minu poole nagu ehmunud lind. V. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID · Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse koma(de)ga. Nt: Töö tehtud (millal?), läksime koju. · des- ja mata- lauselühend eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi algul. Nt: Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause koosneb kahest või enamast samaväärsest lihtlausest. · Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele
alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu). Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke. 9 Lauselühend Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend) Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid. kui, otseku, nagu, kuni Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu. Sadas vihma, kui tagasi tulin. Kõndisime, kuni jõudsime raudteejaamani. Metsamarjad, nagu [= näiteks) maasikad, mustikad ja murakad, on väga vitamiinirohked. AGA Niisuguseid/selliseid/sääraseid torumehi nagu Juhan ja Peeter Vääri on raske leida.
kesksõna- ja mata- lühend Kirjand, pool ümber kirjutatud, järeltäiendina: vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- Istusin laua taga, kuulates lühend eraldatakse koma(de)ga, kui järjejuttu, ja unustasin oma töö lühendi tuum asub lühendi alguses: sootuks. Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees Komaga ei eraldata ainult pead. des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui Pead õlgade vahele tõmmates tuum paikneb lühendi lõpus: jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale.
2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses: Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks. Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead. Komaga ei eraldata 1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses: Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks. Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead. Komaga ei eraldata 1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses: Istusin laua taga, kuulates järjejuttu, ja unustasin oma töö sootuks. Vastamata ainsalegi esitatud küsimusele, vangutas vanamees ainult pead. Komaga ei eraldata 1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit):
kas terminit saab rakendada ainult ühele või mitmele objektile. Kui püüda seda võtta terminite liigitamisena mahu alusel, siis tekib küsimus, kas lähtuma peaks tegelikust objektide hulgast termini mahus ehk faktilisest ekstensioonist või põhimõttelisest võimalikkusest, mitu objekti saab üldse vastava termini mahtu kuuluda ehk siis potentsiaalsest ekstensioonist. Meie valisime teise võimaluse. Sel puhul peab arvestama juhtudega, mil üldtermin või üksiktermin ei rakendu ainsalegi objektile. D3.7. Tühitermin ehk nullterm (empty term) ei ole rakendatav ühelegi objektile, nt vähim reaalarv, igiliikur, ümmargune ruut. Faktilisest ekstensioonist lähtudes võiks tunduda, et mingi üldtermin, nt ,,elevant", muutub üksikterminiks, kui selle maht on kahanenud üheks elemendiks, nt siis, kui kõik elevandid on surnud peale üheainsa. Ja kui kõik elevandid on välja surnud, siis näib, nagu oleks üldterminist saanud tühitermin
kas terminit saab rakendada ainult ühele või mitmele objektile. Kui püüda seda võtta terminite liigitamisena mahu alusel, siis tekib küsimus, kas lähtuma peaks tegelikust objektide hulgast termini mahus ehk faktilisest ekstensioonist või põhimõttelisest võimalikkusest, mitu objekti saab üldse vastava termini mahtu kuuluda ehk siis potentsiaalsest ekstensioonist. Meie valisime teise võimaluse. Sel puhul peab arvestama juhtudega, mil üldtermin või üksiktermin ei rakendu ainsalegi objektile. D3.7. Tühitermin ehk nullterm (empty term) ei ole rakendatav ühelegi objektile, nt vähim reaalarv, igiliikur, ümmargune ruut. Faktilisest ekstensioonist lähtudes võiks tunduda, et mingi üldtermin, nt ,,elevant", muutub üksikterminiks, kui selle maht on kahanenud üheks elemendiks, nt siis, kui kõik elevandid on surnud peale üheainsa. Ja kui kõik elevandid on välja surnud, siis näib, nagu oleks üldterminist saanud tühitermin
annaabi.ee 
