MIKS VALISIME TEEMA? Tahtsime koostada vikotoriini; kahekesi tegime sellepärast, et koostöö sujub meil hästi. TÖÖ EESMÄRGID saada uusi teadmisi geograafias; geograafiaalase viktoriini koostamine ja läbiviimine 7. b klassis; koostöö õpetajaga ja pinginaabriga. TÖÖ KÄIK Teema valisime septembris; tutvusime õpiku tekstidega ja koostasime selle põhjal küsimused; 10 küsimusega viktoriini viisime läbi 7. b klassi ainetunnis; kontrollisime vastused; parimatele jagasime auhinnad. KOKKUVÕTTE Saime teada uusi geograafilisi mõisteid; õpetas aja planeerimist; oli õpilaste jaoks huvitav; saime ise õpetajatöö kogemuse; saime julguse teiste ees esineda.
magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU KUUMAVEEALLIKAD ISLANDIL ISESEISEV TÖÖ Töö eesmärgid: Osata ainetunnis kasutada infotehnoloogiat Süvendada teadmisi antud ainevaldkonnas TÖÖJUHEND Sisene www.geo.ut.ee/kooligeo Lingid Loodusgeograafia Geoloogia Vulkaanid http://vollcano.und.nodak.edu Volcano World Sisene: CURRENT ERUPTIONS Leia,millal vulkaan tegutses ja leia koordinaadid: KRAKATAU, ETNA, COTOPAX. Sisene: VOLCANOES Kirjelda 5 lausega Southeast Asia, Europa Jne.
Samas on meile väiksest saadik õpetatud, et on olemas 7 maailmaimet, näiteks püramiidid ja 13m kõrge Zeusi kuju, mida kumbagi ei olevat inimesed suutnud luua. Kuid üks neist on siiani olemas ja tõestuseks inimkonnale, et ime ei ole midagi väljamõeldut ega pelgalt õnnelik juhus. Minu jaoks ei pea olema ime midagi säravat ja ekstravagantset. Mina olen tagasihoidlik, nagu tüüpiline eestlane ikka ja mulle piisab ka väikestest imedest, nagu näiteks keemia ainetunnis hinne 4, mille olen ma läbi ime kaudu saanud ilma väiksemagi pingutuseta ja kui nüüd aus olla, on antud aine minu jaoks tume maa. Muidugi võivad selle ime taga olla oma salajased nipid, aga eks ime olegi selline, mille telgitaguseid keegi tegelikult ei tea. Inimesed on lihtsalt nii skeptilise silmavaatega, et kutsuvad imedeks vaid neid suuri ja tähenduslikke hetki, kus nende naabrimees loterii võidab või Jürgen
ei räägi täis suuga. Kui liigud bussiga, siis tuleb abi vajavaid vanemaid inimesi aidata. Loomulikult tuleb neile ka istet pakkuda, kui kuskil mujal enam vabu kohti ei ole. Kooli sisse astudes tuleb poistel müts peast ära võtta, see on tervituse eest. Viisakas on vastu tulevaid inimesi tervitada. Kui täiskasvanu klassi astub, tuleb püsti tõusta. Ei ole viisakas käsi püksitaskus hoida. Väga ebaviisakas on teiste inimeste jutule vahele segada (olgu see siis tavavestluses või ainetunnis). Vanemate inimestega (kes ei ole su pereliikmed) rääkides tuleb neid teietada ning kui vanem inimene sind kõnetab, siis tuleb püsti tõusta. On viisakas enne välja minemist kogu perele, kas "nägemist" või "head aega" öelda. Kui sõpradega õues ringi käia, siis tuleb ka teistele inimestele ruumi jätta, mitte keset tänavat käia. Tänaval ei karjuta, naerda, nuteta, laulda, vilistada jne, sest see võib teisi häirida. Kunagi ei ole aega liiga vähe,
mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi saab vältida vigu, mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma
klassi, mille tulemusel nimetatakse teda käitumisprobleemidega lapseks. Liikumine stimuleerib poiste aju ja aitab kontrollida impulsiivset käitumist. Poistel on loogilis-matemaatiline võimekus enam arenenud kui tüdrukutel. Kuigi matemaatikat ja loodusteadusi õpib rohkem tüdrukuid kui poisse, on poisid siiski matemaatika- ja loodusteaduste õppimistulemuses tüdrukutest veidi ees, sest matemaatika, keemia ja füüsika nõuavad ruumilist ja abstraktset tunnetust . Ainetunnis käsitletav teema võib mõjutada õpetaja eelistust poiste ja tüdrukute suhtes. Leinhardt, Seewald ja Engel (1979) uurisid 33 erineva II klassi õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust. Nad leidsid, et lugemises said tüdrukud kontakte ja õpetajapoolset juhendamist mõnevõrra rohkem kui poisid. Matemaatikas oli olukord vastupidine. Kuigi üldvõimekuses ei olnud erinevusi, tulid poiste ja tüdrukute erinevused välja aastalõpu lugemiskonkursil, eeldatavalt sellepärast, et õpetajad
konkretiseerimine mingile ajaühikule. Tegevus annab õpilastele võimaluse mõelda ühiskonna toimimise seaduspärasuste ja põhjus-tagajärg seoste üle ning arutleda, millise stsenaariumi juures on juhtuma hakkav kõige tõenäolisem, kui võimalik ja eelistatav. Miinuseks on ebaselged juised õpetajale järelduste tegemiseks ja saadud informatsiooni analüüsiks-hindamiseks. Ka võib mõnes ainetunnis teemaga töötades tekkida probleeme distsipliiniga grupitööd, eriti kooliealiste seas võivad teinekord võtta väga lärmaka pöörde ja arvamused eri gruppides tekitada pingeid. Kui jagada nt 30 õpilasega klass 2 liikmelistesse gruppidesse, siis ei pruugi ühe tunni sees ajaliselt välja tulla kõigi rühmadega võrdselt tegelemine. 3. Ülesanne: Kuidas põhjendab Thomas Lickona seda, et kool peaks tegelema ka
· puuduvad piisavad teadmised ja analüüsioskus; · noored on liiga manipuleeritavad; · noored ise leiavad, et ei ole selliseks vastutuseks valmis. Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: Valimisõiguse andmine peaks eeldama elukogemust (ühiskonda panustamise kogemust), mille üks oluline osa on osalemine maksude maksmises ja arvete tasumises, 16-aastane on veel üsna naiivne, valmisreklaami poolt manipuleeritav (näiteks on ühiskonnaõpetuse ainetunnis sagedasti ilmnenud tõdemus - õpilased kohtuvad ühe erakonna esindajatega, vaimustuvad, siis teiste erakondade esindajatega ning arvamus kohe muutub), lapsele peab jääma lapsepõlv, noorel on võimalus olla aktiivne õpilasesinduse tegevuse kaudu, suurem oht langeda populismi ohvriks, puudulikud teadmised poliitikast (näiteks leidub palju põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid, kes ei suuda eristada Riigikogu ja valitsust), põhikooli
muutuvad ajas. Vastajatel tuli end analüüsida ja valida endaga kokku sobiv hinnang: sageli, mõnikord või mitte kunagi. Üheksanda klassi õpilased said vastata küsimustikule Google Forms veebikeskkonnas, et anda võimalus valida ise aega ja kohta, et ausalt ja rahulikult läbimõeldult vastata. Kuues ja kolmas klass täitsid küsimustiku paberkandjal, andes võimaluse täitjal arusaamatu väite puhul küsida selgitusi. Paberkandjal küsitlus viidi läbi klassijuhataja ainetunnis eelnevalt kokku lepitud ajal märtsikuus kahe päeva jooksul. Vastajad jäid anonüümseks. Tulemusi analüüsiti väidete kaupa ning töö lõpus kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtit, kus punktisumma näitab, kas õpiharjumused on suurepärased või mitte. Punktisumma 26-30 näitas, et õpilasel on suurepärased õpiharjumused; 21-25 head õpiharjumused; 16-20 rahuldavad õpiharjumused; alla 16 punktiga tulemused vajavad õpiharjumuste muutmist.
Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei paku koolide õppe- ja ainekavad andekatele õpilastele piisavalt intellektuaalseid väljakutseid, andekad lapsed jäetakse ainetunnis sageli omapead, sest "nemad saavad niikuinii hakkama". Õpetajate ja koolijuhtide hulgas tehtud küsitlustest nähtub, et nendegi seas käibivad üldlevinud stereotüübid ja müüdid. Üsna levinud on ettekujutus andekast lapsest (veidi utreerides) kui puhta põllekese, ilusa käekirjaga ja kenasti käituvast viielisest tütarlapsest. Kas ja kuivõrd on õpetajad, koolijuhid ja ka lapsevanemad pädevad ande
annaabi.ee 
