Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
OHUTUSKULTUUR Angeelika Sooba KK13-KE1 Minu esitlus Mis on ohutuskultuur? Kuidas tekkis ohutuskultuur? Ohutuskultuur Eestis Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused: tuli, töö, elekter Kahju hüvitamine Mis on ohutuskultuur? Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata. Tegu on väga laia mõistega Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur? Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal. Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas. Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis Tulekahjus hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal – selle aasta näit parem Ohutuskultuur Eestis häbiväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on hooletu, ennasthävit...
Tunnikontroll. Kontrolltöö. Nõuded kontrolltööle. 1. Mõisted: tunnikontroll, kontrolltöö. 1.1. Tunnikontroll a) hõlmab kuni 3 ainetunni materjali; b) võib korraldada ette hoiatamata; c) kestab kuni 20 minutit; d) õppeperioodi või kursuse jooksul tehtavate tunnikontrollide arv ei ole piiratud; e) mitme tunnikontrolli koondhinne võib moodustada ühe arvestusliku hinde; f) järelvastamise korra sätestab aineõpetaja. 1.2. Kontrolltöö a) materjal hõlmab ühe tervikliku (ulatuslikuma või 3 ja enama tunni) aineosa;
probleeme. Ta peab arvestama õpilaste individuaalsete võimete ja erivajadustega ning julgustama ja juhendama neid tulemuste saavutamisel. 3.KOHUSTUSED 3.1 Valmistub hoolikalt igaks õppetegevuseks ja igaks ainetunniks. 3.2 Teatab õpilastele kontrolltööde läbiviimise graafiku, nõutavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted. 3.3 Teeb kanded klassipäevikusse õigeaegselt 3.4 Ainetunni lõpus kontrollib klassiõpetaja, kas kõik õpilased said aru kodutööst ja kas see on märgitud õpilaspäevikusse. 3.5 Õpetaja ei tohi jätta õpilasi ilma järelvalveta kabinetti, sööklasse, garderoobi, klassivälistele üritustele, pikapäevarühma, samuti jalutuskäikudel. 3.6 Õpetaja võtab osa koolisisestest õppepäevadest ja koolitustest. 3.7 Tegeleb pidevalt enesetäiendamisega. 3.8 Õpetaja peab olema oma käitumisega õpilastele eeskujuks 3
ee/attachments/) 3. MATERJAL JA METOODIKA Uurimus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 5.b, 6.b, 7.a, ja 7.b, klassi õpilaste hulgas. 5. klassis vastas kirjalikult 10 õpilast, kellest 4 olid poisid ja 6 tüdrukud. 6. klassis vastas küsimustele 12 õpilast, kellest 6 olid poisid ja 6 tüdrukud. 7. klassides oli vastajaid 28, kellest 5 olid poisid ja 23 tüdrukud. Kokku vastas küsitlusele 50 Rapla Ühisgümnaasiumi õpilast. Küsitlus, mis koosnes 13 küsimusest, viidi läbi ühe ainetunni algul, igas klassis erineval ajal. 6 4. TULEMUSED JA JÄRELDUSED Tulemusi analüüsiti küsimuste ja klasside kaupa. Poiste ja tütrukute vastuseid eraldi välja ei toodud. Küsimusele Kui kaugel elad koolimajast? vastas 5. klassi õpilastest 7, et elavad koolimajast 200-1000m kaugusel, 3 õpilast vastasid, et elavad koolimajast kaugemal kui 1 kilomeeter. 6. klassi õpilastest 6 vastasid, et elavad koolimajast 400-2000meetri kaugusel, 5 õpilast
– 12. klassi õpilastele. Vastanuid oli kokku 234. Valim oli sellise suurusega, kuna enamasti hakatakse sportima väga noores eas ning tihti ka iseseisvalt. Seitsmenda klassi õpilased teevad sporti sageli juba ka regulaarselt. Mida rohkem on vastanuid, seda ülevaatlikum on küsitlus ning seda põhjalikumalt saab vastuseid analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel paluti ühe ainetunni alguses, kas uurimistöö autori või ainetunni õpetaja poolt, vastata paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. Esiteks küsiti vastaja vanust ning sugu. Need andmed olid vajalikud, et vastuseid paremini grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti.
Palju tunde toimub varikatuse all õues. Et väiksemad lapsed saaksid tundide ajal liikuda, on üksteisest eemal kasvavate puude okste külge seotud ülesanded, mida nad lugema ja lahendama peavad. Tunni lõpus hüütakse alati kooris: "Aitäh, õpetaja!" Kooli igapäevaelu juurde kuulub ka madudega toimetulek. Lapsi õpetatakse, et madusid ei tohi rünnata. Nende eest palvetatakse ka kõvasti. Kümne aasta jooksul, mil kool eksisteerib, pole õnnetusi juhtunud. Ainetunni pikkus on 50 minutit. Vaheaeg kestab viis minutit, keskpäeval on see tunnine. Lõunavaheajal mängivad lapsed kõikvõimalikke kivimänge. Kuna jõgi ja mäed on lähedal, tuleb lastel silm kogu aeg peal hoida. Pärast lõunat tehakse koduülesandeid. Kella 1618 on vaba aeg. Koolis on üks ujula, mitu lehtlat ja kohti, kus saab jõe kaldal jalgu kõlgutada ja vee voolamist vaadata. Suuremad lapsed togivad jalgpalliväljakul palli. Ringid töötavad põhiliselt laupäeval ja pühapäeval
Neil olgu vähemalt sama palju juhendatud õppimise tunde ning nende õppimist juhendagu vähemalt sama kogenud õpetajad kui tugevamate gruppi. Nii on neilegi loodud parimad tingimused arenemiseks. 5) Õpetaja palk Uus valitsuskoalitsioon on lubanud tõsta õpetajate palka 120 protsendini riigi keskmisest. Enne eelmisi valimisi lubasid sama kõik erakonnad, kuid varsti loobusid. Nii hakkaski õpetaja palk Eesti keskmise suhtes taas langema. Õpetajalt oodatakse aga aina enam: lisaks ainetunni läbiviimisele nähakse õpetajas ka elementaarse viisakuse õpetajat ja õpilaste eraelu murede kuulajat. Õpetaja on koolis võtmeisik. Iga õpetaja soovib oma tööd teha täie pühendumisega. Õpetajaskond paraku aga vananeb, kooli tulevad tööle üksikud noored, kes vajavad küpsemiseks aega. Õpetajaid on aasta-aastalt üha keerulisem leida. See tekitab olukorra, kus tuleb tööle võtta ka ajutisi töötajaid. See ei peaks ega tohiks nii olla
annaabi.ee 
