fosfor, lämmastik. Lämmastikuühendid Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui lämmastikureostusest tulenevale keskkonnaprobleemidele. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid bakterid, viirused, parasiidid. Muudavad vee nakkusohtlikuks. Naftasaadused kanalisatsiooni satuvad sillutatult aladelt voolava vihmaveega. On mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Reostuskoormus - reovees sisalduvate reoainete hulk. See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus. Ie-d kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Norm on 60 g BHT-d Erireostus on olmes või tootmises põhjustatud, BHT kaudu väljendatud veereostuskoormus üksikreostaja kohta. Reovee ärajuhtimine Sisekanalisatsioon hoonesisesed seadmed ja torustikud
orgaanilise lämmastiku kogusisaldus vees. Üldfosfor- on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Taimetoitaineteks ehk toitesooladeks nimetatakse neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust. 1 l silomahla reostab rohkem kui 100l olmereovett. Reostuskoormus võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R= c*Q Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve, toitesoolasisaldus jne. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides, see on ühe inimese tekitatud keskmise ööpäevase reostuse kaudu ning seda suurust kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Inimekvivalendi tegelik väärtus sõltub konkreetse asula heakorrast ja kommunaalteenuste hulgast.
ja on ruumiliselt laialt levinud. Pinnavee töötlemine-setitamine-filtrerimine-desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada klooroorgaanilis ühendeid, mis võib aga tervisele ohtlikud olla. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l) Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetoteid: toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine. Loobumine eelkloorimisest, desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile, osoneerimise kasutamine. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkushaiguseid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemik on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvvee kasutamine majapidamises. Meetoiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine.
Üldlämmastik (Nüld) kõigi lämmastikuühendite; soolade, ammooniumi, nitrititite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa. Üldfosfor (Püld); anorgaanilised fosfaadid ja polüfosfaadid ning orgaanilised fosforiühendid. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust: 1l silomahla reostab rohkem kui 100 l olemreovett. Reostuskoormus = reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R=cQ. Reostuskoormuse võib määrata mis tahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve (BHT, KHT, oksüdeeritavus), toitesooladesisaldus (N, P) või mõni muu huvipakkuv näitaja. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus (nt kg BHT/d). Eramus tekkiv reostuskoormus oleneb tekkekohast, suurema osa annab vesikloseti mustvesi. Seetõttu võib olla otstarbekas vesiklosetist kuivkäimla kasuks hoopis loobuda.
keskkonda erinevatel viisidel. Pinnavee töötlemine: setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Eemaldamine toimub kloorimise abil, tekitab kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud Oluline on jälgida toorvee PHT sisaldust. Et kloorimisühendeid tekiks vähem, veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: Toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine Loobumine eelkloorimisest Desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile Osoneerimise kasutamine Eesti keskkonnastrateegia peamine eesmärk - kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd. Eesti on võtnud eesmärgiks saada peamised linna- ja tööstusheitvee puhastusnäitajad vastavusse Läänemere regiooni merekeskkonna konventsiooni Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovitustega. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, probleemid:
laialt levinud. · pinnavee töötlemine setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. · Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l). Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: · toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine · loobumine eelkloorimisest · desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile · osoneerimise kasutamine Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad · Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. · Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine.
annaabi.ee 
