nähtaval valgusel. Jahedad kehad kiirgavad vaid pikalainelist soojuskiirgust ning kuumad kehad nii pika-kui ka lühilainelist kiirgust. Õhuta ruumis soojuskiirgus ei neeldu. *Temperatuuri ööpäevane käik sõltub pilvisusest. Päeviti peegeldavad pilved osa soojusest tagasi sing õhtuti käituvad pilved nagu tekina maapinnale, peegeldades soojust tagasi maa peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis V-Vedelik G-Gaas T-V sulamine V-T tahkumine V-G aurumine G-V konsdenseerumine T-G sublimeerumine G-T härmatumine Energia neeldub kui aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma. Energia vabaneb kui aineosakesed liiguvad aeglasemini. *Kaste on eseme pinnal, udu on gaasilises olekus kuigi mõlemad koosnevad veepiiskadest. *Rohule tekib hommikuti kaste enne udut kuna maapind jahtub kiiremini. KOKKUVÕTE: VALEMID JA TÄHISED
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine?
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj
omavahel tasakaalus oleva heterogeense süsteemi olekut määravate sõltumatute intensiivparameetrite arvu. Kui ühekomponendilises süsteemis on omavahel tasakaalus kolm faasi, ja Gibbsi faasireegli süsteemil ei ole sõltumatuid parameetreid ning meil puudub võimalus neid ka vabalt valida. Süsteem saab eksisteerida üheaegselt kolmes faasis korraga ainult antud ainele omasel kindlal rõhul ja temperatuuril, mis on ühtlasi aineoleku kolmikpunkt. Taoline süsteem kaotab tasakaalu kui muuta rõhku või temperatuuri võrreldes kolmikpunktis olevatega. Vee kolmikpunkt on keskkonnarõhul ja Celsiuse skaalal 0,01°C, kus kõik kolm vee agregaatolekut on tasakaalus. 15. Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine'i skaala (°R). 16. Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk
Mulla tekkes on tähtsaim kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. Viimane kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavad seda lagundama taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähetekivim lõpuks mullaks. Lähtekivimi tera suurusest oleneb mulla areng ja omadused.Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, veereziim ja inimene.Mullas on esindatud aineoleku kõik 3 faasi: 1) tahke (mineraalne ja orgaaniline osa), 2) vedel (mullavesi) 3) gaasiline (mullaõhk) Muld tekib paljude üksteisega vastastikku olevate protsesside koosmõjul. Olulisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberapaigutamine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse, uute ühendite moodustumine, ainevahetus taimede ja mulla vahel jm. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt:
kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilt ainet. Viimane kohjub lähte kivimi pinnale ja mikro organimid hakkavad seda lagundama. Taimse, loomse ja mikroomse orgaanilise aine ning selle muundumis saaduste toimel muutubgi lähte kivim lõpuks mullaks. Lähte kivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, vee reziim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm faasi: · Tahke (mineraalne ja orgaaniline osa) · Vedel (mulla vesi ) · Gaasiline (mulla õhk) Muld tegib paljude üksteisega vastastikus sõltuvate olevate protsesside koosmõjul. Olilisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine. Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb
annaabi.ee 
