Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes
tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina.
4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud(võrreldav vee liikumisega tulele asetatud teekannus) . Sarnaselt rõhu all oleva pigi aeglase plastilise liikumisega tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid. 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Aafrika, Antarktika, Euraasia, India-Austraalia, Põhja-Ameerika, Vaikse ookeani,Lõuna-Ameerika. 8. Mis on kuum täpp
Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses
Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Laamad võivad triivida horisontaalselt kuna vahevöö ülaosas põhjustab rõhu vähenemine kivimite ülessulamist, pöörleva Maa tingimustest võivad aga mõni kuni paarkümmend % vedelikku sisaldavad astenosfääri kivimmassid ulatuslikult külgsuunas plastiliselt voolata. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja
5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude teket vahevöös. Erinevate tihedustega ainemassid liiguvad vastavalt planeedi sisemuse poole või ülespoole. Ehk suurema tihedusega ained liiguvad sisemuse ning kergemad ained liiguvad ülespoole. Maa külgetõmbejõu tulemusena raskemad ained vajuvad sügavamale, kergemad ained kerkivad ülespoole. 9. Selgita mõisted ja too igaühe kohta näiteid. Mineraal- kristalse struktuuriga anorgaaniline aine. Nt:dolomiit. Kivim- tahke, mineraalidest või orgaanilisest ainest koosnev kogum. Nt: paekivi, graniit.
kivim- basalt, paksus kuni 10 km, koosneb kivimitest, mis tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma- tardumisel. 4. Miks on ookeaniline maakoor noorem, kui mandriline, selgita konvektsioonivoolude teket vahevöös Ookeaniline maakoor uueneb, mandriline mitte. Sügavusest tõusevad üles kuumad kivimmassid, mis ülalpool jahtuvad ja uuesti alla poole liiguvad. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud
Moondekivimid: gneiss, amfiboliit Settekivimid: kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, liivakivi, lubjakivi, purdlubjakivi, karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus(sulamine, jahtumine). 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad
annaabi.ee 
