3. Ole ettevaatlik tulega. Hoia katseklaasi ava kuumutamisel poolviltu suunaga endast ja teistest eemale. 4. Hoia töökoht puhas ja korras! Väldi ainete sattumist kätele, lauale, riietele, põrandale. Aseta korgid alusele tagurpidi. 5. Kui mõnd ohtlikku ainet satub käele, tuleb käed kohe käed rohke jooksva veega pesta ning pöörduda abi saamiseks õpetaja poole. 6. Kasuta võimalikult väikesi ainekoguseid – nii tegutsed ohutult ja säästlikult! 7. Tundmatuid aineid nuusuta eemalt eemalt käega õhku enda poole juhtides! 8. Laboratoorseid töid sooritades ei tohi midagi maitsta! Ka igapäevaelus laialt kasutatavad ained võivad olla kokku puutunud teiste mürgisemate kemikaalidega. 9. Pärast katset korrasta töökoht ja pese käed. Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. 2. Ohumärgid
5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e) raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16
vastastikmõju 17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks. 18. Spektriks nimetame diagrammi mis : näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. 19.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on spektomeeter või spektroskoop. 20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid. 21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid. 22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida nimetatakse peakvantarvudeks(n=1,2,3 jne).Olekus kus elektron on tuumale kõige lähemal,on tema energia minimaalne ja n=1.Kui aatom saab energiat juurde ,siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse et aatom on : ergastatud . (n=2,3,4...) 22. Aatom kiirgab valgust kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema
Üht võimalust uurida, kuivõrd ilmneb sõltuvuse tunnuseid mingil kindlal perioodil, pakub järgmine test. Kui inimesel on viimase 12 kuu jooksul esinenud allpool loetletutest vähemalt 3 tunnust, siis on sõtuvus välja kujunenud. *Organismis on tekkinud taluvus vastava aine suhtes-soovitud efekti saavutamiseks tuleb tarvitada suuremaid ainekoguseid, kuna endine kogus enam ei mõju. *Ainest loobumine või koguse vähendamine toob kaasa mitmesuguseid füüsilisi ja psüühilisi probleeme. Näiteks ärevustunne või hallutsinatsioonid. *Ainet tarvitatakse pikema aja jookul või suuremal hulgal, kui algselt planeeriti. See viitab sellele, et inimene ei suuda aine tarvitamist kontrollida.
milliseid see kuumas olekus kiirgab. Öeldakse, et neeldumisspekter on kiirgusspektri "negatiiv". See tähendab, et neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgusspektris on kiirgusjooned. Analüüsimiseks ei piisa spektri vaatlemisest ja sellepärast tuleb kasutada spektromeetreid, mille abil saab mõõta erinevate spektrijoonte intensiivsust.Spektraalanalüüs on väga tundlik meetod. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekoguseid mingi teise aine koostises. Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes mitmeid eeliseid. Näiteks ei mõjuta spektraalanalüüs erinevalt keemilisest analüüsist ainete keemilist koostist. Samuti piisab analüüsiks väga väikestest ainekogustest. Ainete koostist saab uurida ka eemalt, ilma ainet laborisse toomata. See lubab uurida näiteks taevakehade koostist.
Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4. hoia töökoht puhas ja korras, väldi kemikaalide sattumist nahale, riietele ja lauale! Katsevahendid: Katseklaas katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett vedelike täpseks mõõtmiseks.
Kui neutronid kaduma ei lähe, plahvatab uraanitükk mõne miljondiku sekundi jooksul. Ahelreaktsiooni käimapanemiseks piisava arvu neutronite saamiseks tuleb võtta uraani küllalt palju, ületada nn. kriitiline mass,siis on neutroneid nii palju, et toimub tuumapommi plahvatus. Aatompommis ( tuumapommis ) paikneb lõhestuv aine kahes osas, mis mõlemad on nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhestumisel tekkinud neutronid väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata. Kui suurendada ainekoguseid, siis nn. kriitilise massi juures kasutatakse igast lõhestumisel tekkinud neutronist ära keskmiselt üks uue lõhestumise tekitamiseks.Reaktsioon kulgeb siis muutumatu kiirusega. Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkerakujulist ruumikogust plahvatuse abil kukku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. Siis neeldub nii palju neutroneid, et nende hulk kasvab kiiresti tekib ahelreaktsioon. Seda iseloomustab paljunemistegur, mis näitab, kui palju neutroneid tekib ühel lõhestumisel
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet. Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid. Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need. Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms. Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid. Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist. Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi. Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele. Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad. Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba. Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad. Tagage töötajatele väljaõpe. Korraldage hädaolukorra õppusi.
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet. Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid. Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need. Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms. Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid. Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist. Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi. Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele. Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad. Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba. Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad. Tagage töötajatele väljaõpe. Korraldage hädaolukorra õppusi.
B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Kasutage ventilatsiooni ja tehke ainete töökoha õhus sisaldumise järelevalvet. Hoolitsege selle eest, et kõigi plahvatusohtlike kemikaalide kohta oleksid olemas ohutuskaardid. Vältige süüteallikaid või kõrvaldage need. Hoidke õhuga kokkupuutel plahvatavaid segusid moodustavad ained eemal lahtisest leegist, elektriseadmetest, sädemetest jms. Hoiustage korraga võimalikult väikesi ainekoguseid. Järgige juhiseid, mis keelavad teatud toodete koos hoiustamist. Vältige saastet ja ärge asetage originaalpakendist välja võetud ainet samasse tagasi. Piirake juurdepääs plahvatusohtlikele aladele. Tähistage kõik plahvatusohtlikud alad. Hoolitsege selle eest, et lahtise leegiga töötamiseks oleks olemas luba. Tähistage evakuatsiooni- ja pääseteed ning hoidke need vabad. Tagage töötajatele väljaõpe. Korraldage hädaolukorra õppusi.
Eelised: lihtne, odav, seetõttu väga levinud. Rakendatav paljude analüütide määramiseks. Täpne. Meetod on absoluutne, pole vaja tunnusainet. Puudused: pole universaalselt rakendatav (ei ole kasutatav, kui puudub sobiv tiitrimisreaktsioon, nt inertsete ainete nagu alkaanid, jaoks), ebapiisav selektiivsus (rakendatav lihtsate proovide analüüsiks või kui analüüt omadustelt maatriksi teistest komponentidest oluliselt erineb), määrata saab vaid küllaltki suuri ainekoguseid eelkõige tegemist põhikomponentide määramise meetodiga, jälgi hästi määrata ei saa. HAPPE-ALUSE TIITRIMINE 58. Happe-aluse tiitrimise põhimõte. ( ) ( ) [ ][ ] Vesilahuses hape HA dissotsieerub, kusjuures Ka= ( ) ~ . [ ]
annaabi.ee 
