kiirgus on tekkinud väga ammu, kui Universum oli palju tihedam ja kuumem kui praegu. Häälestades oma vastuvõtja mikrolainekiirguse sagedusele, saame mõõta selle kiirguse spektrit (kiirgusvõimsuse jaotus sageduse järgi). Selle keha spekter on iseloomulik keha soojuskiirgusele mille temperatuur on 2,7 kraadi. Kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Võime järeldada, et minevikku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Sellest peab piisama aegruumi kõverdamiseks, et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole. 8 KASUTATUD KIRANDUS 9 1. http://opik.obs.ee/osa5/ptk05/box01.html 2.http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel806_ 786.html 3. Universum pähklikoores (Öpik) 10
Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse aminohapete, valkude, süsivesikute, lipiidide jt biomolekulide segude lahutamisel. Kromatograafilist protsessi võib läbi viia nii kinnises süsteemis kolonnis (kolonnkromatograafia) kui ka lahtises süsteemis: paberil või kromatograafilisel plaadil (planaarkromatograafia). KOLONNKROMATOGRAAFIA: Kolonnkromatograafia võimaldab lahutada suuremaid ainehulki kui planaarkromatograafia. Tahke materjaliga, millele saab kanda statsionaarset faasi, pakitud kolonni sisestatakse uuritav proov, mille komponente soovitakse üksteisest lahutada. Kolonni voolutatakse lahustite segu vooluti e. eluendiga
tasakaaluvrrandiga: CA stats CA mob, kus CA stats aine A tasakaalukontsentratsioon statsionaarses faasis CA mob aine A tasakaalukontsentratsioon mobiilses faasis Jaotuskoefitsienti Kd võib defineerida kui selle protsessi tasakaalukonstanti, mis avaldub ühendi A tasakaalukontsentratsioonide suhtena erinevates faasides: CA stats Kd = CA mob Kolonnkromatograafia võimaldab lahutada suuremaid ainehulki. Tahke materjaliga, nt. tärklis, mida kasutatakse statsionaarseks faasiks, uuritav segu sisestatakse pakitud kolonni. Kolonni voolutatakse lahustite seguga, mida nimetatakse voolutiks või eluendiks. Tavaliselt, sisalduvate ühendite lahustuvused mobiilses ja statsionaarses faasis on erinevad, sega nad liikuvad kolonnis erineva kiirusega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel. Vedeliku, mis väljub kolonnist, nimetatakse eluaadiks. Seda vedelikku kogutakse ja üksikute
_ Püsivus - aine analüütiline omadus peab olema ajas püsiv ja korratav. _ Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eekõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel. Reaktsioonid toimuvad teatud tingimustel: _ reaktsioonid peavad olema spetsiifilised, selektiivsed; _ stöhhiomeetrilisus - ained peavad reageerima kindlates vahekordades; _ intensiivsus - reaktsioon peab olema piisavalt tundlik. Peab saama määrata ka väikeseid ainehulki. _ püsivus - ei tohi olla kõrvalreaktsioone. Gravimeetria _ Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel _ Gravimeetriline meetod on üks vanimaid, lihtsamaid ja töömahukamaid meetodeid. _ Gravimeetrilised meetodid jagunevad: Sadestusmeetodid Aurustusmeetodid Sadestusmeetodid _ Analüüsitav objekt (proov) lahustatakse _ Lahusele lisatakse reaktiivi, mis moodustab analüüdiga rasklahustuva ühendi
teistele etalonidele suuruse väärtuste omistamiseks. Primaaretalon - etalon, mis on sisse seatud primaarse tugiprotseduuri alusel või loodud lepinguliselt valitud artefaktina. N: - Ainehulga kontsentratsiooni primaaretalon, mis on valmistatud keemilise komponendi teadaoleva ainehulga lahustamisel teadaoleva ruumalaga lahustis. - Rõhu primaaretalon, mis tugineb jõu ja pindala eraldi mõõtmistele. - Isotoopide ainehulga suhte primaaretalon, mis on saadud segades teatud isotoopide kindlaid ainehulki. - Vee kolmikpunkti rakk termodünaamilise temperatuuri primaaretalonina. - Rahvusvaheline kilogrammi prototüüp kui lepingu alusel valitud artefakt. 7. MÕÕTETULEMUS KUI JUHUSLIK SUURUS. MÕÕTETULEMUSTE PÕHILISED JAOTUSEADUSED (ei ole otse konspektist) Juhuslikuks nimetatakse suurust, mis sõltub juhuslikest sündmustest ja mille väärtust pole seetõttu võimalik enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada.
absoluutse nulli. Säärane mikrolainekiirgus ei kõlba üldsegi külmutatud pitsa soojendamiseks. Kuid tõsiasi, et spekter langeb nii täpselt kokku 2, 7 kraadise keha kiirgusspektriga, näitab, et kiirgus peab tulema 10 mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Sellest võime järeldada, et kaugemal mineviku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Seda peab piisama aegruumi kõverdamiseks, nõnda et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole. Aina rohkem minevikku süüvides Vaatleja vaatab sel hetkel ajas tagasi saavutab valguskoonus maksimaalse läbimõõdu ja hakkab siis taas kitsenema. Mineviku valguskoonus meenutab pirni (joon. 2.5). Mida enam valguskoonuses mineviku poole minna,
Leiame, et see spekter on iseloomulik niisuguse keha soojuskiirgusele, mille temperatuur on 2, 7 kraadi üle absoluutse nulli. Säärane mikrolainekiirgus ei kõlba üldsegi külmutatud pitsa soojendamiseks. Kuid tõsiasi, et spekter langeb nii täpselt kokku 2, 7 kraadise keha kiirgusspektriga, näitab, et kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Sellest võime järeldada, et kaugemal mineviku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Seda peab piisama aegruumi kõverdamiseks, nõnda 11 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole. Aina rohkem minevikku süüvides saavutab valguskoonus maksimaalse läbimõõdu ja hakkab siis taas kitsenema. Mineviku valguskoonus meenutab pirni (joon. 2.5).
kromatograafilise plaadi vi läbi kolonni täidise, siis segu polaarne komponent (H2O) adsorbeerub üliõhukese kelmena kandjana kasutatavale materjalile (silikageelile õhukese kihi kromatograafias) ja moodustab statsionaarse faasi. Kandjaga seotud polaarset statsionaarset faasi uhutakse pidevalt mööduva, vähempolaarse mobiilse faasiga (n- butanool). Sel viisil luuakse miniatuurne jaotuskromatograafia süsteem. Kolonnkromatograafia vimaldab lahutada suuremaid ainehulki. Tahke materjaliga (tselluloos, tärklis vm), millele saab kanda statsionaarset faasi, pakitud kolonni sisestatakse uuritav proov, mille komponente soovitakse üksteisest lahutada. Kolonni voolutatakse lahustite seguga, mida nimetatakse voolutiks e eluendiks. Kui proovis sisalduvate ühendite lahustuvused mobiilses ja statsionaarses faasis on erinevad, st jaotuskoefitsiendid on erinevad, siis liiguvad nad kolonnis erinevate kiirustega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel
annaabi.ee 
