molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus · Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur sulamisel/tahkumisel soojushulk kulub/eraldub kuluv/eralduv soojushulk 1 kg aine sulamiseks või (Q) tahkumisel · Füüsikaline suurus · Erinevatel ainetel · Tähis (lambda) erinevad · Valem: =Q : m Ühik: 1J/kg Sulamiseks vajalik soojushulk Q=m Mõnede ainete sulamissoojused Aurumine ja kondenseerumine · Aine muutub vedelast olekust gaasiliseks · Aine muutub gaasilisest olekust vedelikuks Aurumine on: · Vedeliku osakeste väljumine vedelikust · Väljuda saavad: · Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed · Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole · Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem
Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c = 4200 J/(kg·K) Veeaur c = 2010 J/(kg·K) 1 Jää c = 2100 J/(kg·K) Raud (teras) c = 460 J/(kg·K) Alumiinium c = 890 J/(kg·K) Plii c = 130 J/(kg·K) Vask c = 390 J/(kg·K) Õhk c = 1020 J/(kg·K) Ainete sulamissoojused Jää = 334 kJ/kg Hõbe = 105 kJ/kg Plii = 24,7 kJ/kg Ainete sulamistemperatuurid Jää t s = 0 0C Plii ts = 327 0C Aurustumissoojus Vesi r = 2260 kJ/kg Kütteväärtus Bensiin k = 46 MJ/kg Kasepuit k = 13 MJ/kg 2
korrapäraseks. 7) Mis on aine sulamissoojus? – Aine sulamissoojus esineb ainult kristallilistel ainetel. 1) soojeneb sulamistemperatuuril, 2) sulamiseks on vaja soojust seni kuni koguaine on sulanud, 3) vedeliku soojenemine. Sulamiseks kuluvat soojushulka iseloomustab sulamissoojus. Lambda näitab palju soojust kulub 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva aine sulatamiseks. Erinevate ainete sulamissoojused on katseliselt määratud ja esitatakse tabelis. 8) Mida tähendab, et raua sulamissoojus on 270 kJ/kg? – LambdaFe = 270 kJ/kg see tähendab, et 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva raua sulatamiseks kulub 270 kJ soojust. 1 kilogrammi tahkumisel saab tagasi 270 kJ soojust. 9) Mis on 1) siirdetemperatuur, 2) siirdesoojus? – 1) siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures läheb aine ühest olekust ehk faasist teise olekusse
aurustumiseks vajaliku soojushulgaga. Kondenseerumisel eralduv soojushulk Qk on arvuliselt võrdne aurustumisel juurdeantava soojushulgaga: Qk = - Qa. Aurustumisel ja kondenseerumisel toimuvad protsessid on sarnased sulamisel ja tahkestumisel asetleidvate protsessidega. Kuna aurustumisel ja kondenseerumisel muutuvad osakestevahelised kaugused ligemale 10 korda rohkem kui sulamisel või tahkestumisel, siis on ainete aurustumissoojused oluliselt suuremad kui sulamissoojused. Õhus leiduvat gaasilist ainet nimetatakse selle aine auruks, kui aurustuv aine on antud temperatuuril vedelas olekus. Vedeliku vaba pinna korral toimuvad korraga mõlemad protsessid, nii aurustumine kui kondenseerumine. Kui õhus on vähe aurustuva aine molekule, siis on ülekaal aurustumisel. Kui aga aurustuva aine molekule on õhus väga palju, saab ülekaalu 66 kondenseerumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
