eestikeelne juhuluuletus 1708 Käsu Hans (Puhjast) ,,Oh! Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks. Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18
Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5.Peter August Friedrich von Mannteuffel oli Ravila jmt Põhja-Eesti mõisa krahv. Tema kirjutas raamatu ´´Aiawite Peergo walgusel``, mis oli mõeldud talurahva õpetlikuks ajaviiteks. Tema lood olid õpetlikud ning halvustasid inimeste pahesid, manitsedes lugejat olla korralik. 6. Esimene eestikeelne kalender ilmus 1718. a. Kalendrid olid odavad ja seetõttu väga popu- laarsed. Kalendri vahel olid kalendrilisad. 1766.-1767. a andis August Wilhelm Hupel Põltsa-maal välja esimest eestikeelset ajakirja ´´Lühhike öppetus...``. See sisaldas peamiselt arstlik-ke nõuandeid.
eestikeelseid jutte ja luuletusi, tegeles kunstide ja teadustega. Ent ka treis, hööveldas, poleeris ja nikerdas. Terve hulk teenreid pidi teostama tema tehnilisi ,,leiutisi", olgugi, et see oli ainult mäng. Nii töötas ta aastaid lennumasina kallal sada aastat enne lennuki leiutamist. Teda huvitas eestlaste elamisviis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad mõrku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimene raamat ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus: ,,Eesti-ma rahwas! Olgu se teile mällestuseks, et meie mo melest armsad ollete." Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpeyuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelehutuslikkusega ajaviitega sidus. Sellele vastas ka pealkiri. Kasutatud kirjandus Marelle Soosaar e referaat
a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi. Talurahva laiskust, rumalust, vargusi, pettusi ja ennekõike joomist mõistab hukka ka Peter August Friedrich von Mannteuffeli jutustus ,,Aiawite peergo walgussel". Lisaks talurahva pahedele räägib raamat ka kahe külanoore armastusest. Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm. Inimestel oli raamatu vastu suur huvi ja selleks oli ka põhjust, sest maaelu ja rahvakombestikku kirjeldati väga mitmekülgselt ja huvitavalt. Noor Johann Voldemar Jannsen alustas oma kirjamehe-karjääri 1845. a saksa keelest tõlgitud
Tema looming pakkus arendavat, publitsistlikku ja populaarteaduslikku kirjavara. Kogu 19.s olid koolides kasutusel tema ,,Täieline ABD-Ramat" ja ,,Arwamise-Ramat". Juturaamat ,,Pühhapäwa Wahhe-Luggemissed" tutvustas võõraid maid, sealset loodust ja kombestikku (Ameerika, Aafrika, Kamtsatka jm). Tema suurim saavutus on maarahva ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-23, 1825). Tema on ka Õ tähe tähestikku tooja. 13. Sajandivahetuse ajaviitejuttu esindavad Mannteuffeli ,,Aiawite peergo walgussel" ja Jenoveva-lood (Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre
Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud talurahvasõbralikkuse, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest (teda kutsuti hulluks krahviks). Looming Noorena luuletas eesti keeles (omistatud värssdialoog "Üks Ennemuiste lugu"), hiljem avaldas talurahva elu ja kombeid kajastava "Aiawite peergo walgusel" (1838) ja karskussisulise "Willem Nawi ello-pävad" (1839). 19. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) Lohusuu eestlasest köstri poeg, kes pärast Halle ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana Põhja-Eestis, viibis mõnda aega Lääne-Euroopas ning töötas seejärel pastorina, pikemalt Äksis, olles samas ka Tartumaa praostiks. Pastorina jälgis usundilisi põhitõdesid ja kutsus inimesi kuuletuma, ratsionalistina mõistis aga hukka
sajandi populaarsemad rahvaraamatud Eestis, D.Defoe ,,Robinson Crusoe" järgi loodi rohkesti lihtsakoelisi jutte tormiga tühjale saarele sattunutest. Sentimentaalsed rahvaraamatud nn jenovevad jutustasid haletundeliselt noorest naisest, kes valesüüdistuste tõttu peab taluma alandusi ja piinu, kuid ausana, jumalakartlikuna, vooruslikuna suudab kõike kannatada ja saavutab moraalse võidu. Krahv Peter August von Mannteuffel (1768-1842) peateoseks ,,Aiawite peergo walgussel" (1838), milles on proosavalme, luuletusi, päälkirjata jutustus, kasutab rahvapärast keelepruuki, sõna- ja situatsioonikoomikat, lõi huvitavaid tüüpe. Carl Wilhelm Freundlich (1803-1872) kirjutas sentimentaalse rahvaraamatu 1837. aastal algupärase sentimentaalse jutukirjanduse parimaks näiteks on Suve Jaan (Johann Freidrich Sommer, 1777-1851) jutustus ,,Luige Laus" (1843). esitab eesti talupojaseisusest mehe vapra sõdurina ajalooliste sündmuste taustal. 14. 19