3. Märtsis-aprillis lõigatakse puudelt välja kuivanud, vigastatud ja haiged (viljapuu- seenvähi haavanditega ja kasvetega) oksad, samuti üleliigsed terved oksad. Eemaldatakse ka puudel säilinud puuvilja mädanikust mumifitseerunud viljad. Tüvedelt ja võraharudelt lõigatakse vähihaavandid välja koos 1-2 cm terve puiduosaga. Lõikehaavad desinfitseeritakse ja kaetakse õlivärvi ja aiavahaga. 4. Puude tüved ja jämedamad võraoksad puhastatakse korbast, samblaist ja samblikest vähendamaks õunamähkuri, õunakoi ja õunapuu-õielõikaja varjumisvõimalusi. Selleks kraabitakse iga 2-3 aasta järel vanemaid tüvesid terasharjaga või metallist kaabitsaga, võraoksi ja nooremaid (vähesekorbaga) tüvesid puust kaabitsaga. Seda on soovitatav teha niiske ilmaga. Praht kogutakse puude alla laotatud riidele või kilele. Kogutud
varakevadel, mitte hiljem. [14] 7 2.4 "Kosmeetiline" hooldus Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad. Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad. Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. [14] Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. [12] Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha. Tugevasti (umbes poole võrra) peaks siiski kärpima ploomipuude pikki aastakasve. Kandeealiste puude vananevaid oksi saab välja vahetada võras olevate vesivõsudega
võrseid tuleb samuti lühendada kuni 2cm-ni, võib kärpimine ühtekokku venida 2-3 nädala pikkuseks tööks, vahel kauemakski (Tarbeaed). 9.3 Haiguste ja kahjurite ennetamine Kirsse ohustavad linnud, külmavaksiku röövikud, viljapuu-vähk ja luuviljaliste mädanik. Märtsis- aprillis tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada võraharud ja tüved korbast. Lõikehaavad tuleb katta aiavahaga. Esimene pritsimine: veidi enne õienuppude eraldumist. Tõrjutavad haigused: luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, kirsipuu-lehevarisemistõbi. Tõrjutavad kahjurid: kirsipuu-õiekoi, ploomikärsakas. Haiguste tõrje vahendid: Topas 100 EC (6- 8ml/10l), Chorus 75 WG (3-4g/10l). Kahjurite tõrje vahendid: Fastac 50 (8-10ml/10l), Karate Zeon või Karate 5 EC (6ml/10l), Decis 2,5 EC (7-10ml/10l), Mavrik 2F (6-8ml/10l). Teine pritsimine:
pidurdavad sellega viljapuude kasvu. Lämmastikuväetised tuleb anda varakevadel, mitte hiljem. Kosmeetiline hooldus Varakevadel tuleb lõigata välja kuivanud ja vigastatud oksad, puhastada tüved ja võraharud korbast ja seente viljakehadest. Ravida ka koorehaavad. Õitsemisjärgselt tuleb lõigata kirsipuudel välja ja põletada kõik luuviljaliste mädanikust kahjustatud oksad. Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha. Tugevasti (umbes poole võrra) peaks siiski kärpima ploomipuude pikki aastakasve. Kandeealiste puude vananevaid oksi saab välja vahetada võras olevate vesivõsudega
toime tugevdamiseks ka vask- või raudvitrioli. Märtsis-aprillis lõigatakse puudelt välja kuivanud, vigastatud ja haiged (viljapuu-seenvähi haavanditega ja kasvetega) oksad, samuti üleliigsed terved oksad. Eemaldatakse ka puudel säilinud puuvilja mädanikust mumifitseerunud viljad. Tüvedelt ja võraharudelt lõigatakse vähihaavandid välja koos 1-2 cm terve puiduosaga. Lõikehaavad desinfitseeritakse ja kaetakse õlivärvi ja aiavahaga. Puude tüved ja jämedamad võraoksad puhastatakse korbast, samblaist ja samblikest vähendamaks õunamähkuri, õunakoi ja õunapuu-õielõikaja varjumisvõimalusi. Selleks kraabitakse iga 2-3 aasta järel vanemaid tüvesid terasharjaga või metallist kaabitsaga, võraoksi ja nooremaid (vähesekorbaga) tüvesid puust kaabitsaga. Seda on soovitatav teha niiske ilmaga. Praht kogutakse puude alla laotatud riidele või kilele
pärast mida taim taastub kiiresti. Harilikule lumemarjale võib teha noorenduslõikust, mida tehakse iga 3-4 aasta tagant, kus kõik oksad lõigatakse tagasi umbes 10 sentimeetri kõrguselt maapinnast (Nokitse 2012). Lõikamisel on oluline teada ka, millistel võrsetel moodustuvad õiepungad. Lumemarjal moodustuvad need sama aasta kasvudel. Parim aeg hariliku lumimarja lõikamiseks on kevadel enne pungade õitsema puhkemist. Lõikekohti määritakse pärast lõikust aiavahaga (Seemnemaailm 2012). Hariliku lumimarja hooldus isekülvil või levimisel Lumimarjast on raske lahti saada kui ta kord levima hakkab. Ainuke viis on uus võrse lihtsalt välja juurida. Lumimarjal on pindmine juurestik ning selle vigastamine soodustab hoopis juurekasvu. Samuti niidukiga põõsaluse puhastamine uutest võrsetest muudab lõpuks jämenenud tüükad paljunemisvõimeliseks. Seega ainuke viis põõsa iselevimisel sellest täielikult lahti saada on ikkagi välja juurimine (Linna, K
annaabi.ee 
