Võrumaa Kutsehariduskeskus Kergkruus tooted Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Kergkruus on väga vastupidav erinevatele raskustele, tulele, niiskusele, külmumisele ja erinevatele närilisetele. Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes tahab lihtsate vahenditega värskendada õue välisilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses. Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest).
hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik. Aiapidajate lemmikuiks on olnud aga läbi aegade nn soe hobuse- ja lambasõnnik, mis oma kuivainesisalduse tõttu lähevad isegi vähese loomadele allapanuga kiiresti käärima ja eraldavad soojust. Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki
elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. Kui kaugel välgutab? Sageli on küsitud, kas
Kiilivastsed vajavad soojust, muidu nad muutuvad loiuks, ei kasva, ei toitu ega suuda vaenlaste eest varjuda. Kiilivalmikutel on vaja, et päike soojendaks nende keha teatud temperatuurini, enne kui nad suudavad aktiivselt tegutsema hakata. Seetõttu ei tohiks üle kolmandiku tiigist olla päikese eest varjatud. Tiiki võiks asuda puudest piisavalt kaugel, sest vette langevad lehed tekitavad aiapidajale endale palju lisatööd ning kiilid (ka nende vastsed) eelistavad päikespaistelisi elupaiku. Tuuliste ilmadega on kiilidel raske lennata ja sellistel hetkedel vajavad nad varjumiskohti. Selleks on head tiigi läheduses kasvavad põõsad, mis ei asu aga veele nii lähedal, et seda päikese eest varjata. Tiigi kaldale ja mujale aeda võiks paigutada mõned lamedad päikese käes soojenevad kivid, mille peal kiilidele meeldib end soojendada.
neil voli laialt toimetada. Säilitamine Maasikamarjades saab oivalisi hoidiseid: moos, povidlo, siirup, mahl, zelee, marmelaad, dessertvein, nalivka ja liköör. Marju võib külmutada ja tarvitada toorelt terve aasta läbi. Kasutatud kirjandus: L. Ilus ,,Maasikas" 1988 http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=334 http://www.seemnemaailm.ee/public/2/71_1.php http://www.metsatare.ee/index.php?page=112 http://www.maasikas.ee/kasulikku-ja-huvitavat/aiapidajale/maasikakasvatus/ http://www.maasikas.ee/kasulikku-ja-huvitavat/aiapidajale/hilissugis-marjaaias/ http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=72 http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=914 http://www.aialeht.ee/news/taimehaigused/maasikamaa-kiusajad.d?id=23957025
perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetust. Samuti on ta üldtugevdava toimega ja annab meile mitmeid vajalikke vitamiine
Peenarde alla tehtud tunnelid kahjustavad porgandeid, sibulat, aga ka maapealseid kurke...Hoolimata sellest, kas köögivili kasvab maa peal või maa all - nii või teisiti on maa alused tunnelid kasvule kahjulikud, sest juurestik saab viga ning aiasaaduste kasv on häiritud või üldse rikutud. (taim võib ka enam mitte juurduda) Lisaks kõigele hävitab mutt oma toiduks aiamaale kasulikke vihmausse ja vahel isegi konni jne. Seega, mutt on aiapidajale, aiale enesele aga ka heinamaadele ja niitudele suureks kahjuteguriks. (vaenlaseks) Ja kuigi mutt võib antud piirkonnast lahkuda, tema käike võivad kasutama hakata põldhiired või vesirotid, kes närivad maa all peenarde kaupa juurvilju jättes järele vaid pealsed. Loomulikult võivad need "närilised" ka ise käike maa alla teha ja teie aiasaadusi (porgand, sibul, kartul jne.) närida, kuid kui on olemas muti käigud, siis kasutavad nad tihtipeale neid,
tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia… 22.11.2012.) Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega. Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti aurustumine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. (Jänes-Kapp 2009) 7 KOKKUVÕTE
Ta võib paljuneda nii seemnetega kui ka juuretükikeste abil. Nii on võililledest väga raske lahti saada. Mais-juunis võivad ilmad olla veel üsna jahedad, pilves ja vihmased.Seetõttu on võilillel kombeks oma uhked õisikud niiskuse ja külma eest sulgeda. Kui päikeseloojangu ajal mõnda aega ühe koha peal istuda ja võililli jälgida, võib näha, kuidas õisikud pannakse lausa meie silma all hoolikalt kokku. Võilill on väga tülikas umbrohi nii aiapidajale, põllumehele kui ka linna haljastajale. Igast lendavast viljast areneb uus väike taimeke, kes kasvatab kohe tugeva ja sügavale ulatuva 10 juure. Mida vanemaks taim saab, seda võimsamaks muutub juurikas ning teda kätte saada on väga raske. Võilill on nii vastupidav, et isegi väikesest mulda jäänud juuretükist kasvab jälle uus taim! Sellest on tulnud ka rahvatarkus - umbrohi ei hävine. (lisa 3. pilt võilillest). Sinilill
annaabi.ee 
