Ma hakkan tööle ühes maailma suurimas ajalehes ajakirjanikuna. Põhitööna kirjutan ma "USA Today"-le, "The Wall Street Journal" ja "The New York Times"-ile. Kuid mõnikord rikastan ma ka Eesti ajakirjandust oma loometööga. Ma hakkan elama väga suures majas, koos oma mehe ja lastega. Meil on kaks nunnut Chihuahua ja palju kalakesi hiiglaslikus akvaariumis, mis asub elutoas. Meil on suur aed, kus on suur bassein ja laste mänguväljak. Meil on ka väike aiamajake, kus me saame suviti pere ja sõpradega grillida. Kui ma olen nelikümmend siis sõidame me perega aastaks välismaale elama. Me reisime paljudes riikides, õpime tundma erinevate maade kultuuri ja saame uusi sõpru. Kui ma olen viiskümmend siis mu esimene poja kolmas naine toob ilmale minu ja mu mehe esimese lapselapse, ning see teeb meile palju rõõmu. Hilistes kuuekümnendates on mu lapsed juba suured. Tööd ma ei viitsi siis
Mefisto esineb Margarete naabrinaisele tema meest tundnud isikuna, kes räägib, et ta mees on surnud, pakub et Fausti abiga saaksid nad kohtus mehe ametlikult surnuks tunnistada. o TÄNAV Mefisto ja Faust vaidlevad. Faustile ei meeldi vale, millega ta peab Margarete ette minema, kuid nõustub lõpuks.. o AED- Faust kohtub Margaretega. Faust tunnistab om suurt kiindumust Margaretesse. Ka tüdruk on kiindunud. o AIAMAJAKE - Fausti ja Margrete sõprus on süvenenud. Margarete on Faustist vaimustuses. o METS JA KOOBAS Mefisto ahvatleb Fausti Margaretaga julgemalt edasi tegutsema. Mefistoteles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid Faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu o MARTA AED Margareta kahtleb Faustis, kuna see ei käi kirikus. Faust väljendab oma panteistlikke vaateid : "Ta kõikehaarav, ta kõikehõlmav..... Kas kõik ei vooga
Margareta tema eest hoolitsema kuna ema jäi väga haigeks. Hiljem suri väikelaps ise. ,,Meil pole teenijat, pean aina rübelema" ,,Mu vend on sõjaväes, õe haigus hauda viis." ,,Ma olin ema eest sel väetil hingel. Just enne lapse sündimist viis surm mu isa, ja kaua näis, et haigus õel ja visa ka emale ei heida armu vist" Margareta loeb karikakra kroon lehti, ja leiab, et Faust armastab, noored on õnnelikud. ,,Jah, laps see lillekõne on taevast antud märk. Ta armastab!" Aiamajake Margareta ja Faust on meeletult armunud. Margareta peitub, Faust võtab ta oma käte vahele ja suudleb teda. Margareta ütleb, et armastab Fausti. Mets ja koobas Faust ei ole rahul , tunneb et liigub ihast ihasse, tahab et Grete allutaks end temale. Teda ei rahulda väikene armulugu. ,,Ta leeki õhutab, et lõõmaks ihas põu selle kauni kuju järele. Nii ihaldusest tuigun naudinguisse ja naudinguis ma ihkan ihaldust." Gretcheni tuba 1.Millest laulab Gretchen?
maja, vend on sõjaväes ja õde suri haigusesse. Margareta hoolistes varem oma õe eest, toitis teda, pesi, käis turul ja poes, keetis, kraamis. Margareta võtab lille ning kitjudes ükshaaval õielehti, pomiseb : ,,Armastab, ei armasta..." Ta lõpetas sõnaga ,,armastab". Faust võtab ta käest kinni ning lausub armastavaid sõnu. Margareta kisub end lahti ja jookseb minema. Tema järgi tuleb Faust. Marta meelest Faust ja Margareta on armunud teineteisse. Aiamajake Margareta lipsas majja ja peitis end ukse taha. Faust jõudis talle järele ja suudles teda. Margareta langetas pea ta kaela ja suudles vastu, üteldes, et ka tema armastab Fausti. Tuli Mefistofeles ning teatas, et aeg on minna. Faust palub Margaretat koju saata, kuid neie keeldus. Mefistofeles ja Faust lähevad minema. Mets ja koobas Faust mõtiskleb, et ta sai endale saatjat, kelleta ta ei suuda enam elada. Mefistofelese arvates oli
haigusesse. Margareta hoolistes varem oma õe eest, toitis teda, pesi, käis turul ja poes, keetis, kraamis. Margareta võtab lille ning kitjudes ükshaaval õielehti, pomiseb : „Armastab, ei armasta...” Ta lõpetas sõnaga „armastab”. Faust võtab ta käest kinni ning lausub armastavaid sõnu. Margareta kisub end lahti ja jookseb minema. Tema järgi tuleb Faust. Marta meelest Faust ja Margareta on armunud teineteisse. Aiamajake Margareta lipsas majja ja peitis end ukse taha. Faust jõudis talle järele ja suudles teda. Margareta langetas pea ta kaela ja suudles vastu, üteldes, et ka tema armastab Fausti. Tuli Mefistofeles ning teatas, et aeg on minna. Faust palub Margaretat koju saata, kuid neie keeldus. Mefistofeles ja Faust lähevad minema. Mets ja koobas Faust mõtiskleb, et ta sai endale saatjat, kelleta ta ei suuda enam elada.
suurusega maja, millel on vähemalt neli tuba pluss vannituba ja tualettruum. Kahekordne rõdu ja väikese aiaga. Kolme nädala pärast tehti meile majapakkumine. Loomulikult me otsustasime selle osta. See asus ilusas, rõõmsas Itaalia väikelinnas. See maja oli väga kena. Väljast oli maja väga kena beezikas-kollane, natuke roosat oli ka, ja ta oli tõesti väga kena unelmate maja! Kenade põõsaste ja lillepeenratega aed, ilus roheline muru, aia ääres kena hekk ja ilus väike aiamajake, mille "seinad" olid võred ja mida mööda kasvasid igasugused ronivad taimed. Sellel oli üks neljast seinast puudu. Selle majakese sees oli väike ümmargune laud ja kolm ilusat pinki. Maja ise oli väga kena. Sellel oli ilus väike rõdu. Maja seest oli ka väga kena. Alumisel korrusel oli köök, puhketuba ja koridor. Maja taga oli väike, lapergune ilus bassein. Ülakorrusel olid magamistuba, väike vaheruum, tualett ja vannituba. Vaheruumi küljes oli kena väike rõdu
paneb.» «Härra otsus on siis ...» «Kõigutamatu, mu sõber; kell üheksa ole siin kasarmus valmis. Tulen sulle siia järele.» Nähes, et pole enam mingit lootust sundida oma peremeest tema ettevõttest loobuma, ohkas Planchet sügavalt ja hakkas harjama kolmandat hobust. D'Artagnan aga, kes oli põhiloomult ettevaatlik poiss, ei läinud koju, vaid siirdus einestama gaskoonlasest preestri juurde, kes nelja sõbra viletsuse päevadel oli neile pakkunud hommikueinet sokolaadiga. XXIV AIAMAJAKE. Kell üheksa oli d'Artagnan kaardiväelaste kasarmus, kust ta eest leidis sõiduvalmis Planchet'. Ka neljas hobune oli kohale jõudnud. Planchet oli varustatud musketi ja püstoliga. D'Artagnanil oli mõõk, lisaks pani ta kaks püstolit vööle, siis istusid mõlemad sadulasse ja lahkusid käratult. Oli kottpime ja keegi ei näinud neid minema sõitvat. Planchet ratsutas oma isanda järel, kümme sammu tagapool. D'Artagnan ratsutas mööda Seine'i kaldateid, jõudis ConferenceM värava kaudu
(hommiku-, keskpäeva-, õhtu-aed), aga ka aastaaegade kaupa (kevad-, suve-, sügis-, talveaed) ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed). Ka liigitas ta aedu omaniku positsiooni ja jõukuse alusel, lihtsa maainimese aed pole sarnane jõuka linnakodaniku omaga. Hirschfeld innustas ka teisi ülikuid, mille tulemusena hakati 1774. a rajama Hohenheimi parki. Eeskujusid võeti antiigist, hooned olid gooti stiilis, oja paisutati üles veelahkudega tiigiks. Oli ka romantilisi rajatisi: nt Goethe aiamajake Weimaris Ilmi pargis. Wörlitzi eeskujul tekkis 18. saj lõpul terve hulk parke. Wilhelmshöhe Kassel'is ja Hohenheim (1774) Stuttgart'i lähedal on kujundatud romantilises stiilis. Viimane on eriti rikas mitmesuguste meeleolukate detailide poolest. Põhiideeks on siin idülliline külake üles ehitatud rooma stiilis varemete vahele. Lääne-Saksamaal sai aedade-parkide kujundajana tuntuks Friedrich Ludwig von Sckell (1750- 1823)
annaabi.ee 
