eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 3 Prügimajandus Ma elan maal, kortermajas. Meil on siin oma aiamaa, meil lähi ringkonnas on 3 prügikasti ja 1 jäätmejaam. Prügiga meil siin väga probleemi pole. Me kodus sorteerime prügi. Enamasti on meil biolagunev, plastpakend, klaaspakend, metallpakend, joogikartong ja vahel harva ka ohtlike jäätmeid. Me sorteerime biolagunevad asjad me viime komposti aiamaale. Plastpakend, metallpakend, joogikartong lähevad pakendikonteinerisse. Klaaspakendi me viime taaravastuvõttu, aga klaaspudelid või klaaspurgid mida seal vastu ei võeta paneme me klaaskonteinerisse. Ohtlikud jäätmed me viime jäätmejaama, mis on meie kodukohal kõigse lähemal. Sinna me viime näiteks: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis, kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed, rehvid
Muhamed julge mees, rind karvane kui Hässelhoffil, jooksis kiiresti metsa, et asja uurida. Muhamed oli laupäeviti eradetektiiv, kuna see oli ainus päev, mil ta ei saanud psühhiaatri kirjutatud tablette manustada. Muhamed jooksis metsa äärde, kus karjed eelnevalt olid kostnud aga kui ta sinna jõudis oli kõik jäänud vaikseks. Muhamed ootas mõne hetke metsa ääres, nautides värskelt väetatud põlde ning uurides surnuid hiiri ja rotte, mis olid aiamaale maha jäänud peale seda, kui Muhamedi vanaisa käis viljalõikusmasinaga muru niitmas. Lõpuks sai Muhamedil villand ning ta hakkas koju tagasi kõndima, kuid järsku nägi ta midagi maas helkimas. See oli ristikujuline kruusakivi. Muhamed korjas selle üles ning märkas, et sellel oli auk sees. Muhamed taipas, et kui muretseda sellele kett siis on võimalik seda kaelas kanda. Muhamed, karvane nagu ta oli, tiris rinna keskelt suure hulga karvu, mis paljastasid tema kolmanda ja neljanda nibu
6. Autor näeb maailma rahuliku, puhtana ning sisemise selgusega. Ta ei kahetse taga eilset ega ihka midagi homselt ning tunneb ära käesoleva hetke ilu. Ta teab kuidas elada nii, et tunda rõõmu ka väikestest, lihtsatest asjadest, mis teevad ta õnnelikuks. Autor paneb tähele igapäevaseid, pisikesi asju ning leiab nendest oma inspiratsiooni. Tekstinäide: „Hommikul paistis päike – viisime põrandariided välja tuulduma, saatsime lapsed liivakasti ja läksime ise aiamaale…“ Suhted oma pereliikmete, lastega tunduvad olevat autorile väga tähtsad. Ta kirjutab üsna palju mida ta koos oma lastega teeb. Tekstinäide: „… Seisime Lemmituga akna all ja vaatasime, Kuidas videvikus, voolava vihma taga…“ Loodus tundub ka autori elus olevat tähtsal kohal. Kui on loodusest juttu kirjeldab autor väga üksikasjalikult ja täpselt. Tekstinäide: „…Mõni samm edasi hakkavad põlenud maja varemed
ikka on nii?" Kui ma ise elan linnas, tunnen ma puudust värsketest puuviljadest, köögiviljadest ning õhust, sest kõik need pean ma poest ostma ja need ei ole päris samad nagu ise kasvatades. Vahe on maitsel, välimusel, kvaliteedil ning ise kasvatades tead, millega need on üles kasvatatud. Näiteks kas on kasutatud väetisi või mürke. Kui linnainimesel on midagi vaja või millegi järele soov või isu, läheb ta poodi ning ostab selle omale.Maainimene saab minna oma aiamaale või põllule ning haarata sealt omale midagi meelepärast. Kui sooviks on just mõni toiduaine, mida inimene on omale kasvatanud. Ühtlasi on ka tarbimine väga suur kuna kõik on kättesaadav ning 5-10 minuti jalutuskaugusel. SSamamoodi ka asutused. Koolid, huviringid...paljud muud teenused on inimestele kättesaadavad, kõik asuvad lähedal. Väga palju tarbitakse ühistransporti kuna sellega on mugav ja tihe sõidugraafik.
Mutt uuristab käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured, seega võib taim isegi hukkuda. Peenarde alla tehtud tunnelid kahjustavad porgandeid, sibulat, aga ka maapealseid kurke...Hoolimata sellest, kas köögivili kasvab maa peal või maa all - nii või teisiti on maa alused tunnelid kasvule kahjulikud, sest juurestik saab viga ning aiasaaduste kasv on häiritud või üldse rikutud. (taim võib ka enam mitte juurduda) Lisaks kõigele hävitab mutt oma toiduks aiamaale kasulikke vihmausse ja vahel isegi konni jne. Seega, mutt on aiapidajale, aiale enesele aga ka heinamaadele ja niitudele suureks kahjuteguriks. (vaenlaseks) Ja kuigi mutt võib antud piirkonnast lahkuda, tema käike võivad kasutama hakata põldhiired või vesirotid, kes närivad maa all peenarde kaupa juurvilju jättes järele vaid pealsed. Loomulikult võivad need "närilised" ka ise käike maa alla teha ja teie aiasaadusi (porgand, sibul, kartul jne
Luut-karla vahel. Oli jüripäev ning mõisapargis mängiti ringmängu. Ka tädi Liisa läks sinna ning Illimar uudishimust samuti. Seal nägi Illimar üle pika aja Sohvit ning viimane tutvustas talle omale võetud tütart Martat. Ta arvas, et lapsed saavad omavahel mängida, aga nad olid liiga arad, et seda teha. Nad ei rääkinudki omavahel üldse. Illimar jooksis minema ning nägi Luut-Karla lapsi kellegi herneid põllult söömas. Siis jooksis ta oma aiamaale ning hiljem nägi vankreid mööda teed sõitmas koos paljude asjadega. Ta sai teada, et nii kolitakse ja et nemadki olid niimoodi kolinud alatarelt praegusesse elukohta. Tädi Liisa jõudis alles õhtul toomingaokstega koju. Sel ajal anti kiireid teateid edasi ratsatahvetite abil. Ka sel päeval tuli üks ratsanik ning teatas mõisasse, et mõisahärra on surnud. Nüüd hakkasid mõisas ettevalmistused mõisahärra matusteks. Kõik olid leinas
LISA 4 22 RUUNATUD RONGID seal kus rongide peatee ootame raudset ruuna et ta üle me peade libiseks kollase kuuna päeva jahedal hakul raudteel suunaga Sakku pead on meil justnagu pakul tahame minna pakku lõikudes kõrva teeb healt rong see on kaeblik vile teine rong kõrvaltee pealt saadab ta kuradile LISA 5 MULLAMUINASJUTT 23 aiamaale läksin saamaks käsi rakku kuid vaoharjalt käisin sügavale vakku ja võis sealt vist tulla mulle küll ka silma sest ma nägin mulla salajast maailma vihmaussi-Gretel ütles sääl üks Hans et küll on ikka veetlev täna õhtul sunset ütles Kalle Kartul Pille Porgandile häälel kokkumurtul palun ära mine juurikaid ja mutte kohtasin seal veelgi mõistsin nende jutte kõike mida öeldi tundus sain et ainet
nende silmist. Kohalt, kus naine oli seisnud, leidsid talumehed puulõhest ikooni. Ilmutuslik ikoon kujutas Jumalaema taevaminemist. Sellest ajast hakati mäge kutsuma Pühtitsaks, tamme juurde aga ehitati kabel. (EKSPRESS ) Teise maailmasõja päevil ilmutas jumalik olend end taas. Seekord näitas ta ennast lenduritele, kes suundusid kloostrikirikut pommitama. Nad lendasid ja pommitasidki, kuid kõik pommid kukkusid kas kloostri aiamaale või kloostrimüüri taha. Kirikut ei tabanud ükski. (EKSPRESS ) Mõned aastad hiljem tuli üks toonastest lenduritest Ema Rafaela juurde, kes teenis tollal Pühtitsa kloostris. Tema küsimusele, miks ükski pomm tookord sihtmärki ei tabanud, näitas Ema Rafaela talle Jumalaema ikooni. Seepeale ütles lendur: "See ta ongi. Kui ma lendasin kloostrit pommitama, nägin äkki, kuidas minu ette ilmus pilvedest keegi helesinistes rõivastes naisterahvas ja ütles "Pojake, ära hävita minu
annaabi.ee 
