ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on selfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m 2 sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km . Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 01,5, põhjaosas 6 kuni 10, juulis vastavalt 1516 ja 1314 °C; sademeid on 400800 mm aastas. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee
365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 0–1,5, põhjaosas –6 kuni –10, juulis vastavalt 15–16 ja 13–14 °C; sademeid on 400–800 mm aastas. Läänemere veerežiimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas).
ühenduses Põhjamerega. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsi ja Soome on ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand. Suurimad lahed Läänemres on Botnia, Soome ja Riia laht. Läänemere põhjaosa kerkib Lõuna osa aga vajub. Läänemeri on selfi meri mille sügavus ületab 200 meetrit ainult süvikuis; Gotlanist põhjaloodes asub 459 meetri sügavune Landsorti, idas 249 meetri sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 meetri sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemeres leidub seitse saart ja osad neist on päris suured. 2. LÄÄNEMERE AJALOOST Esimene kirjalikud teated Läänemere olemasolu kohta pärinevad vana-kreeka ajaloolaselt Herodotoselt (V saj. e.m.a.), kes märgib, et alates VIII sajandist e.m.a. toodi sealt Kreekasse merevaiku. Läänemeri ei ole olnud alati selline nagu tänapäeval, vaid on pidevalt muutunud maakera geoloogilise arengu vältel
IX 1905. a. loeti unioon lõppenuks. Norras toimus rahvahääletus ja enamik soovis monarhiat. Rootsi kuningas ei lubanud oma poegadel kandideerida, kuigi ettepanek oli tehtud, ja nii valiti Norra kuningaks Taani prints Karl, kes Norra troonile asus Haakon VII nime all (valitses 1957.a-ni.). Peale Soome iseseisvumist tekkis probleem Rootsi ja Soome vahel Ahvenamaa (Ålandi saared) pärast. Läbi aegade olid need rootslastega olnud asustatud, nüüd aga hoidis Soome Ahvenamaast kramplikult kinni. Tüli lahenes 1921. a., kui Ahvenamaa tunnistati Rahvasteliidu komisjoni otsusega autonoomseks Soome koosseisus. Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid. Riigis kehtestati 48 tunnine töönädal, maksureform nägi ette isegi kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis
Stockholm oli üks vähestest linnadest, kus pidevalt asusid mõlema sõdiva rühmituse esindajad. Seal võisid nad vabalt suhelda, millel oli oma tähendus kogu sõja käigule. 1917. a. lubas Rootsi valitsus isegi Leninil läbi oma territooriumi sõita kodumaale revolutsiooni ette valmistama. Peale Soome iseseisvumist tekkis probleem Rootsi ja Soome vahel Ahvenamaa (Ålandi saared) pärast. Läbi aegade olid need rootslastega olnud asustatud, nüüd aga hoidis Soome Ahvenamaast kramplikult kinni. Tüli lahenes 1921. a., kui Ahvenamaa tunnistati Rahvasteliidu komisjoni otsusega autonoomseks Soome koosseisus. Ligi paarkümmend aastat kestnud võitlus valimisõiguse ümber lõppes 1921. a., mil vastu võeti demokraatlik seadus: võrdne valimisõigus nii meestele kui naistele (23 eluaastast alates). Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid
ülekaalus skaarrand,Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand. Suurimad lahed: Põhjalaht, Soome ja Liivi laht. Läänemere põhjaosa kerkib (Põhjalahe põhjarannik 10 mm, Loode-Eesti rannik kuni 3 mm aastas), lõunaosa vajub. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 0–1,5, põhjaosas –6 kuni –10, juulis vastavalt 15–16 ja 13– 14 °C; sademeid on 400–800 mm aastas. Läänemere veerežiimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Vesi on
annaabi.ee 
