x1 = c1 + (b1 - a1 )t x2 = c2 + (b2 - a2 )t (6.4) ... xm = cm + (bm - am )t , t [0, 1] , kus C = (c1 , c2 , . . . , cm ) on suvaline ruumi Rm punkt. V~orranditega (6.4) antud -- vektor l¨ahtub punktist C. Seega on vektoriga AB samav¨ a¨ arne, koordinaatide alguspunktist l¨ahtuv vektor antud j¨argmiste v~orranditega: x1 = (b1 - a1 )t x2 = (b2 - a2 )t (6.5) ...
Eksponentfunktsioon on funktsioon j¨argmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab v~orratust a > 0. Lisaks sellele v~orratusele eeldame veel, et a = 1, sest a = 1 korral saame konstantse funkt- siooni y = 1x = 1. Eksponentfunktsiooni korral X = R ja Y = (0, ). Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 kvalitatiivselt erinev (vt joonised 1.4 ja 1.5 tagapool). Nagu graafikutelt n¨ahtub, on funktsioon y = ax kasvav kogu oma m¨a¨ aramispiirkonnas, kui a > 1 ja kahanev kogu oma m¨a¨aramispiirkonnas, kui 0 < a < 1. Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x radiaanides antud argumendiga x. 7 Funktsioon cos on defineeritud kui x-telje suhtes nurga all paikneva tasandilise vektori
Eksponentfunktsioon on funktsioon j¨argmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab v~orratust a > 0. Lisaks sellele v~orratusele eeldame veel, et a = 1, sest a = 1 korral saame konstantse funkt- siooni y = 1x = 1. Eksponentfunktsiooni korral X = R ja Y = (0, ). Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 kvalitatiivselt erinev (vt joonised 1.4 ja 1.5 tagapool). Nagu graafikutelt n¨ahtub, on funktsioon y = ax kasvav kogu oma m¨a¨aramispiirkonnas, kui a > 1 ja kahanev kogu oma m¨a¨aramispiirkonnas, kui 0 < a < 1. Trigonomeetrilised funktsioonid y = sin x, y = cos x, y = tan x ja y = cot x radiaanides antud argumendiga x. 7 Funktsioon cos on defineeritud kui x-telje suhtes nurga all paikneva tasandilise vektori
Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud,enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. "Kõik on kõige peegeldus" Iga hääletult hävinev silmapilk on sillalt aeglaselt pudenev tilk. Vood voolavad hoogsalt, nad iial ei peatu, ja kaasa peab minema veaga ja veatu; ja helisev hardus ja vabisev valu veel vilksatab korraks kesk ükskõikseid kalu. Ja ahastus ahtub ja igatsus jahtub ja ihalus lahtub kesk musta vahtu ... Vaevalt midagi riivad ja juba see möödub, ja kõik su võidud sul peost on löödud. Nagu vihm, mis ei lakka, on silmapilgud. Neid sajab ja sajab, ja sildadelt tilgub. Ja kõik on tume ja kõik on lige. Aeg irvitab nagu hambutu ige. Kõik kordub, et uuesti tunda ja salata, ja väsinult surra ja jällegi alata .... Pilet 7 1. Renessansi mõiste Renessansiks nim
113 teatud muistne komme. N¨aiteks seletus haakub Shirakawal ja seletustega, u ¨kski teine seletusmehhanism pole aga suuteline vastavat seost p~ohjendama. Shirakawa j¨argi pole u ¨kski seotud , esimeses kahes on 182 103 managa manan~ou kujutiseks, viimases aga ilmselt p¨aikese kujuline m¨arklaud. seletus l¨ahtub k~oigis teistes allikates poolt esitatud. `suu, kust v¨aljuvad s~onad, u ¨tlema' ning vastavate liitm¨arkide seletused j¨a¨avad problemaatilisteks. Kitsikust p¨a¨asemiseks otsitaksegi abi muudest v~oimalikult laia t¨ahendusulatusega m¨arkidest nagu n¨aiteks `ise' . Toodud tulemused kannan tagasi lk.55 loetletud t¨ahendustele. Pealuu Loob muistse kombe seletusmehhanismi kaudu seosed terve 113 171 185 hulga m¨arkidega, nt
ja z y = . y x2 + y2 14 Siis 3 4 0, 6 0, 4 dz = · 0, 2 + · 0, 1 = + = 0, 2. 32 +4 2 2 3 +4 2 5 5 Tehtud arvutustest n¨ahtub, et t¨aismuut ja t¨aisdiferentsiaal erinevad v¨ahem kui 0, 001 v~orra, st suuruse v~orra, mis on kaks suurusj¨arku v¨aiksem kui x ja y. Seda asjaolu arvestades saab t¨aisdiferentsiaali kasutada kahe muutuja funktsiooni v¨a¨artuste ligikaudsel arvutamisel. Kui x ja y on piisavalt v¨aikesed, siis z ja dz erinevad teineteisest suuruse v~orra, mis on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus, kui x ja y. Seega v~oime kirjutada z dz ehk
annaabi.ee 
