Laeva sildumisel parema pardaga kai ääres seisvate laevade vahele erineb vasaku pardaga sildumisest sellepoolest, et nurk, millega laev läheneb kaile, peab olema tunduvalt väiksem, et kindlustada ohutu möödaminek taga seisvast laevast. Antakse ära vasak ankur, mis takistab vööri liikumist paremale. Masinatele antakse tagasikäik, mille mõjul laev pisut pöörab. Kui laev seiskub, keeratakse rool vasakusse pardasse ja antakse masinale väike käik, et ahtrit läheks kai äärde. Ankur hoiab vööri kai vastu vajumisest. Esimesel võimalusel antakse vööri haalamisotsad. Kui on kinnitatud kasvõi üks ahtri ots lõpetatakse masinatega töö, et mitte üle koormata laeva korpust ja kaid. Ahtri otstega tõmmatakse laev kai äärde. Laeva sildumine vasaku pardaga kai äärde, kus ei ole takistusi. Kaile soovitatakse läheneda kõige väiksemal käigul ja minna kursile, mis oleks kaiga 30°-40° kraadise nurga all
Mitmete asjaolude tulemusena muutus vahemaa laevade vahel aga siiski järjest pikemaks. Laevad rikkusid admirali käsku sõita ühiselt, sest kumbki laev ei andnud teisele märku vahemaa vähendamiseks. Kella 12 paiku, kui udu tihenes sel määral, et Tutsalt polnud Russalkat enam üldse näha jäigi Russalka kadunuks. Tutsa kapten pidas ohtlikuks aeglustada käiku, sest käigu vähendamisega oleks kaasnenud lainetus vastu ahtrit ja laev oleks võinud kergesti kaotada rooli ning ta otsustas sõita edasi samal kiirusel Russalkat järele ootamata. Tutsa jõudis õnnelikult Helsingisse. Nähtavasti rebisid tormilained maha Russalka luukide katted, vesi tungis laeva ja see uppus umbes poolel teel. Lisaks peetake hukkumise põhjuseks väljasõidu hilinemist ja kapteni liigset riskeerimist. Uurimiste tulemusena on leitud, et Russalkat üritati veel peale kriisi
Teoreetilist kaartevahet nimetatakse ka spandivaheks (v.k. ), mida tähistatakse L= Lpp/10. Teoreetiliste kaarte arvu suurendatakse sageli ahtri ja vööriosas nn. poolkaartega, näiteks ahtris ½; 1½ ja vööris 8½; 9½ , mis tagab täpsemad arvutustulemused. Laeva teoreetilise joonise külgvaade e. profiil joonestatakse kontrol- limaks, et veeliinide ja kaarte lõikejooned on õiged, mõned vööri- ja ahtri batoksid, mis näitavad vööri ja ahtrit läbivate vertikaaltasandite lõikejoonte kuju batoksi tasandid on CL-st kaugenedes I ; II ; jne. see on horisontaalprojektsioon, millel on kujutatud laeva pikikuju, täävi ja ahtri kuju (CL lõige). Mõnikord nimetatakse seda projektsiooni ka `külje teoreetiliseks jooniseks' näiteks vene keeles ongi profiil . Samuti kasutatakse vähemalt üht diagonaaltasandi lõiget, mis tavaliselt algab DWL ja CL lõikepunktist ja läbib kimmi. Lõikejoon diagonaal (v.k
Nii pidid nad läbi sõitma kahe hiigelkalju vahelt. Need kaljud ujusid meres teineteise lähedal ja läksid iga kord kokku, kui nende vahele ilmus miski asi. Argonaudid kasutasid kavalust: lähenenud kaljudele, lasksid nad lahti tuvi, kes ruttu lendas nende vahelt läbi. Kaljud lähenesid teineteisele, kuid said kinni ainult tuvi sabast. Niipea kui kaljud uuesti eemaldusid, sõitsid argonaudid kiiresti nende vahelt läbi. Kaljud jõudsid laeval ära murda ainult tüki ahtrit. Nõnda jõudsid argonaudid peale rohkearvulisi seiklusi lõpuks Kolchisesse. Kuldvillakut oli väga raske kätte saada. Ta asus hiies, kus rippus puu otsas. Seda puud valvas hirmus draakon. Kuid argonautide juht Jason sai abi Kolchise tütrelt, nõiatar Medeialt. See valmistas draakoni uinutamiseks kooke ja minnes hiide andis need draakonile. See kargas kohe kookide kallale, sõi nad ära ja uinus. Sel ajal võttis Jason kuldvillaku ja pöördus laevale. Peale seda sõitis ta
11,8 sõlme). Joon. 12.19. Kui nüüd laev kaldub kanali telgjoonest kõrvale, tekitab üksiklaine tema kaldale lähima parda vööriosas kõrgendatud veetaseme, mis soodustab vööri eemaletõukamist kaldast (jõud P 1). Samal ajal kiireneb veevool parda ja lähima kanaliseina vahel, mis tekitab laeva ahtriosas parda ja kanaliseina vahele veelgi madalama veetaseme. Ahter tõmbub jõu P 2 mõjul kanaliseina poole. Kui nüüd rooliga õigel ajal ei suudeta ahtrit eemale juhtida, vajub see kaldasse. Joon. 12.20. Sama toimub kanalilaiendus-test möödumisel (vaata Joon. 12.20.). Siin on näha kanalilaienduse mõju laeva liikumistrajektoorile ja rooli asend, millega püütakse ahtri kaldassejooksmist ära hoida. Sellised nähtused võivad esineda ka näiliselt sirges kanalis, kuna tema
läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvide peamine kahjustaja on kaviatatsioon, mida tekitab labade intensiivne pöörlemine (kõrgsageduslikud rõhulangused, aurustumised, tühikud, täitumised) · Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon, selle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada. · Floorid ulatuvad tavaliselt täävitorust kõrgemale. · Täävtoru kohal tugevdatakse: kereplaadistust, ahterpiigi vaheseina plaadistust, Reguleeritava sammuga (RSK-), (conrollable pitch propeller CPP) sõukruvid võimaldavad muuta laeva sõidukiirust muutmata peamasina pöörlemissagedust anda tagasikäik ilma reversiivseadet kasutamata. · Sõuseadme juhtimine toimub vahetult roolikambrist.
Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon , se lle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada . Floorid ulatuvad tavaliselt tääv i torust kõrgemale. T äävtoru kohal tugevdatakse: kereplaadistust , a hterpiigi vaheseina plaadistust , Reguleeritava sammuga (RSK-), (conrollable pitch propeller CPP) sõukruvid võimaldavad muuta laeva sõidukiirust muutmata peamasina pöörlemissagedust anda tagasikäik ilma reversiivseadet kasutamata. Sõuseadme juhtimine toimub vahetult roolikambrist. Kasutatakse sageli muutuva käigureziimiga laevadel (parvlaevadel).
annaabi.ee 
