KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum-
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки
Sõuvõlli tunnel- туннель гребного вала. 17. Sektsioon- отсек 62. Poord-борт. 18. Vahesein- переборка 63. Umbreeling-фальшборт. 19. Veekindel- Водонепроницаемые 64. Reeling-пеллинг. переборка 65. Luugikrae/kooming-комингс. 20. Vöörpiik- форпик 66. Losspoom-грузовая стрела. 21. Ahterpiik- ахтерпик 67. Vints- лебёдка. 22. Topelt põhi- двойное дно. 68. Laeva Kraana-судовй кран. 23. Ballast- балласт. 69. Vant-Вантa. 24. Varustus- снаряжение. 70. Taak-штаг. 25. Ots- конец(-ы). 71. Signaaltuled- сигнальные огни. 26. Liin- линия. 72. Tõstuk-подъемник. 27
5.Nimetage kinnised ruumid ehakeel) -protseduurid varustuse,seadmete,süsteemide -magade vee,kütuse- ja - -tekija masina põhioperatsioonid paigutust ballastitankid piktogrammiline(leppemärgid,sildi -tiki ja masina avariioperatsioonid -evakuatsiooniteid,väljapääsusid ja -vöör- ja ahterpiik d,diagrammid,fotod,pildid,joonise -töökaitse kognemiskohti -kohverdamine d) -hooldus -s´ahtid -dokumentatsioon 27.Mida teatate vanitüürimehele -trümmid 13
meeskonnaruumide ja kütusetankide, masina- ja lastiruumi) vahel. Vahel täidetakse veega või inertse gaasiga. Masinaruum, (engine department, ) Veetihedate vaheseintega eraldatud laevakere sektsioon, kuhu on paigutatud laeva energiaseade. Sõuvõlli tunnel, (shaft tunnel, ) Pikk veetihe tunnel või koridor, mis läbib ahtripoolseid tsisterne ja lastiruume. Kaitseb sõuvõlli vigastuste eest ja väldib sõuvõlli tihendite vigastuse korral teiste laevaruumide täitumist veega. Ahterpiik, (afterpeak, ) Laeva kõige ahtripoolsem ruum ahtertäävist kuni viimase veetiheda põikvaheseinani (peegelvaheseinani). Seda ruumi kasutatakse ballastitsisternina laeva trimmi reguleerimiseks. Jüüt, pupp, käila, (poop, ) Ahtris paiknev pardast pardani ulatuv tekiehitis. Algab ahtrikumerusest või ahtripeeglist, võib ulatuda laeva keskosani. Kaitseb laeva tagantlaine eest, osaleb uppumatuse ja püstuvuse tagamisel. Tänapäeval väga levinud. Sellele tekiehitisele
kaitsmiseks vigastuste eest kaitsva puitkatte abil. Kuna tunnel segab lasti paigutamist, püütakse tänapäeval tema kõrvale ehitada kütusetankid, et lastiruumi põhja saaks jätta siledaks. Joon. 9.16. Võllitunnel. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid, 4- tugilaagrite vundamendid, 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. 11 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.17. Ühe- ja kahe sõukruviga laeva sõuvõlli tunnelid. Retsess on laiem niss võllitunneli tagumises otsas. Samasugune retsess võib esineda ka
võimalik tunnelit ülejäänud laevast eraldada; samas peab võllitunneli tagumises osas olema varuväljapääs Tunnelit saab veest tühjendada spetsiaalse tunnelikaevu (pilsi) abil. a) pikilõige, b) põiklõige, c) vaade ülalt (lõige BB); 1- masinaruum, 2- tunnel, 3- tugilaagrid, 4- tugilaagri vundament, 5- sõuvõll, 6- ahterpiigi vahesein, 7- avariiväljapääs, 8- ahtri retsess, 9- masinaruumi retsess, 10- topeltpõhja plaadistus, 11- ahterpiik. Trapid Uksed Uksed, nende ehitus sõltub otstarbest: kerged (tavalised), vee- ja gaasitihedad (veekindlad), tulekindlad A B, klinkettuksed, laatspordid: uksed, luugid väliskorpuses. Kerged (tavalised) uksed pannakse kajutite, üldruumide, majandusruumide ette. Valmistatakse plastmassist, puust, kergsulamistest, terasest Ukse allosas avatav luugike Vee ja gaasitihedad (veekindlad) uksed pannakse sissepääsudele tekimajja avatud tekilt, laoruumide, töökodade ette.
veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust.
veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest
veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust.
annaabi.ee 
