0 x -12 -9 -6 -3 0 3 6 9 12 -0,5 -1 -1,5 pöördfunktsioon puudub, kuna igale muutuja y väärtusele funktsiooni muutumispiirkonnast vastab lõpmata palju argumendi x väärtusi. Küll aga võime leida selle funktsiooni pöördfunktsiooni sel juhul, kui ahendame tema määramispiirkonna lõiguks X = [- / 2; / 2] 10 Näide 1 Kui X = [- / 2 ; / 2] on siinusfunktsiooni pöördfunktsiooniks vastav arkusfunktsioon: x = arcsin y, Y [-1; 1] y 2 NB! Esialgse funktsiooni
0,5 0 x -12 -9 -6 -3 0 3 6 9 12 -0,5 -1 Küll aga võime leida selle funktsiooni pöördfunktsiooni sel juhul, kui -1,5 ahendame tema määramispiirkonna lõiguks X = [ - / 2 ; / 2] ; sel korral on siinusfunktsiooni pöördfunktsiooniks vastav arkusfunktsioon: x = arcsin y, y [-1; 1] Pöördfunktsiooni näited (2) Näide Galilei seadus ütleb, et kõrguselt h vabalt langeva keha kiiruse v määrab valem v 2 = 2 gh. Siit saame v2 kas v = 2 gh või h= .
Seal saab voolata läbivvool. Kanali ja voolutugevus on määratud paisu pingega(lätte suhtes). See on nüüd p kanaliga väljatransistori skeem ja ka väljundkarakteristik. Nimetatakse ka indutseeritudkanaliga MOP (i.k.MOSFET Metal Oxyde Semiconductor) Et vähendada pinget hakati tegema sisseehitatud kanaliga MOP transistore (kanal on juba tehases valmistatud, selle suurust reguleeritakse pingega) Kanal on juba sisseehitatud, kuid paisupinge abil vaid laiendame või ahendame seda kanalit. Pinged on juba sobivad arvutites 1.12. Mis on JFET (pn-siirdega väljatransistor) JFET'i on harva vaja. See on alati vastupingestatud.Neid teatakse ka kui isoleerimata paisuga väljatransistorid. Seal on paisu ja juhtiva kanali vahel vaesunud ala, kus on vähe voolukandjaid. Mida kõrgem on vastupinge pn- 6 siirdel seda laiem on vaesunud ala. Mida laiem on vaesunud ala, seda kitsam
-1 NÄIDE 1: 7 Funktsioonil y = sinx, X=R pöördfunktsioon puudub, kuna igale muutuja y väärtusele funktsiooni muutumispiirkonnast vastab lõpmata palju argumendi x väärtusi. -1,5 Küll aga võime leida selle funktsiooni pöördfunktsiooni sel juhul, kui ahendame tema määramispiirkonna lõiguks X=[- /2; /2] sel korral on siinusfunktsiooni pöördfunktsiooniks vastav arkusfunktsioon: x= arcsin y, y[-1;1] Näide 2: Leiame funktsiooni y=log(1-x) pöördfunktsiooni. Funktsiooni y=log(1-x) määramispiirkonnaks saame: 1-x>0 <=> x<1 ehk X=(-;1). Muutumispiirkonnaks on logaritmfunktsiooni muutumispiirkond: Y=(-;+).
*Nihutame pii sidemeid (asendiisomeerid) CH3-C:::C-CH3 -Püüame ahelat hargnema panna, seekord ei saa · 2 kaksiksidet (dieen) CH2=CH-CH=CH2 *Nihutame pii sidemeid (asendiisomeerid) CH3-CH=C=CH2 -Püüame ahelat hargnema panna, seekord ei saa · Kaks tsüklit (bitsükloalkaan) * tsüklit ahendada seekord ei saa · Pii side ja tsükkel (tsükloalkeen) *ahendame tsüklit Lihtsaim bruttovalem, millega saab näidata kõiki vajalikke isomeeriavorme on C4H8 C4H8 ó C4H10 (10-8)/2 = 1 seega kas tsükkel või kaksikside Alustame 1-buteenist CH2=CH-CH2-CH3 · 1-buteeni suhtes asendiisomeer on 2-buteen CH3-CH=CH-CH3 (cis-2-buteen ) ( trans-2-buteen ) · metüülpropeen on 1-buteeni suhtes ahelaisomeer CH2 = CH(CH3)-CH3
*Nihutame pii sidemeid (asendiisomeerid) CH3-C:::C-CH3 -Püüame ahelat hargnema panna, seekord ei saa · 2 kaksiksidet (dieen) CH2=CH-CH=CH2 *Nihutame pii sidemeid (asendiisomeerid) CH3-CH=C=CH2 -Püüame ahelat hargnema panna, seekord ei saa · Kaks tsüklit (bitsükloalkaan) * tsüklit ahendada seekord ei saa · Pii side ja tsükkel (tsükloalkeen) *ahendame tsüklit Lihtsaim bruttovalem, millega saab näidata kõiki vajalikke isomeeriavorme on C4H8 C4H8 C4H10 (10-8)/2 = 1 seega kas tsükkel või kaksikside Alustame 1-buteenist CH2=CH-CH2-CH3 · 1-buteeni suhtes asendiisomeer on 2-buteen CH3-CH=CH-CH3 (cis-2-buteen ) ( trans-2-buteen ) · metüülpropeen on 1-buteeni suhtes ahelaisomeer CH2 = CH(CH3)-CH3 11
k-1 k k O Joonis 5.14. K~oversektor Jaotame l~oigu [; ] suvalisel viisil n osal~oiguks punktidega = 0 < 1 < . . . < k-1 < k < . . . < n = . Igale jaotuspunktile vastab u ¨ks nurk polaarkoordinaadistikus. 9 Igal osal~oigul valime suvalise punkti k [k-1 ; k ] ja l¨ahendame k~over- sektorit, mille kesknurk on k = k - k-1 ringi sektoriga OQR, mille kesknurk on k ja raadius polaarkaugus (k ) fikseeritud nurga k korral. Joonisel vastab raadiusele l~oik OP . Kokku tekib meil n sellist ringi sektorit. Neist k-nda pindala on sektori 2 (k )k pindala valemi j¨argi . Liites k~oikide ringi sektorite pindalad kokku, 2 saame ligikaudu k~oversektori OAB pindala
annaabi.ee 
